Vista jõudlus ja hooldamine

Vista sisukorda

Koju1 Koju2 SISUKORD Arvutiabi Koolitus & help

Minu lugu...

 

Windows Vista jõudluse suurendamine ja tema hooldamine

I. osa

 

 

Vista jõudluse suurendamine:

NB! Siin tuleb juttu Windows Vista'sse lisatud uutest vahenditest (Sleep Mode, SuperFetch + ReadyBoost, Restart Manager jne) ja tema diagnostikainstrumentidest, mis aitavad tõsta ning kontrollida Vista jõudlust. Kuid üksikasjaliku ülevaate Windows Vista jõudluse suurendamisest ja seadistamisest saad siit. (Enne aga loe ka see osa siit läbi!)

Vista's on parandatud eelmiste versioonide sellised kiiruse vead nagu liiga aeglane menüüde käivitamine (sh ka Start- All Programs menüü ja paremklõpsuga avatav kontekstmenüü terviklikult ja selle eraldi käsu Send To alammenüü) ja aeglane ligipääs sügavuti paigutatud kaustadesse, näiteks nagu System Tools. Lisaks sellele on Vistas uued vahendid ja uuendatud tehnoloogiad, mis teevad Windows'i märksa kiiremaks.

Kiirem startup:

Esimene asi mida me näeme, on see, et Vista käivitub palju kiiremini kui Windows'i eelmised versioonid. Ja seda mitte ainult sekundites vaid võib julgelt õelda, et ta käivitub ligi poole võrra kiiremini kui seda tegid kõik eelmised windoosa versioonid. Näiteks kui Windows XP masina käivitamiseks kulus umbes 60 sekundit (sinnamaani kus temaga saaks juba reaalselt tööd alustada), siis Vista käivitamiseks kulus 25-30 sekundit. Ja see test sai tehtud Vista beeta versiooniga nii et müüki tulev versioon peaks isegi kiirem olema.
Kust see startup kiiruse suurenemine nüüd tuli? Mõneti saavutati see startup koodi optimeerimisega. Kuid suuremas osas saavutati see tänu Vista asünkroonse käivitamise skriptile ja programmide laadimisele. Windows'i vanade versioonide käivitamine venis seetõttu, et nad pidid ootama iga startup skripti, batch faili ja programmi laadimist enne kui jõuti Windows'i kasutaja töölauani.
Vista käsitseb startup ülessandeid asünkroonselt, mis tähendab, et nad jooksevad taustreźiimis samal ajal kui Vista kasutab nende energiat, et jõuda kiiremini kasutaja töölauani.

Sleep Mode (ooterežiim/"magamisrežiim"):

Windows'i eelmiste versioonide puhul saab kasutada mitut moodust, et oma kompuutrit sulgeda:

1) Sa võid kasutada Shut Down parameetrit, et lülitada oma süsteem täielikult välja, mis hoiab küll voolu kokku, kuid sel juhul suletakse ka kõik dokumendid ja prgrammid;
2) Sa võid panna süsteemi Standby reźiimi, mis hoiab Sinu pooleliolevad tööd alles ja lubab Sul jälle kiiresti startida kuid ei lülita masinat lõplikult välja;
3) Sa võisid minna ka Hibernate reźiimi, mis hoiab Sinu pooleliolevad tööd alles ja salvestab need kõvakettale ooterežiimi ning sulgeb seejärel masina täielikult. Sel juhul võtab masina käivitamine jällegi suhteliselt kaua aega (kiiremini kui Shut Down, aga aeglasemalt kui Standby).

Vista aga kasutab nüüd uut Sleep seisundit, millesse on kombineertud parimad omadused vanadest Standby ja Hibernate reźiimidest:

• Nagu ka Standby puhul, sisened Sa Sleep reźiimi mõne sekundi jooksul.

• Nagu ka mõlema Standby ja Hibernate puhul, hoiab Sleep reźiim Sinu avatud dokumendid, aknad ja programmid alles.

• Nagu ka Hibernate puhul, sulgeb Sleep reźiim Sinu kompuutri enam-vähem täielikult (NB! Siiski ei suleta kõiki asju).

• Nagu ka Standby puhul, stardid Sa Sleep reźiim'ist vaid mõne sekundi jooksul.

 

Kuidas aga võib Vista Sinu töid alles hoida ja teha siis jälle käivituse mõne sekundi jooksul? Saladus on selles, et reaalselt ei lülita ta Sinu kompuutrit täelikult välja vaid ta sulgeb kõik asjad välja arvatud mõned üliolulised komponendid, näiteks nagu CPU (protsessor) ja RAM (mälu).

 

Et kasutada Sleep režiimi, ava Start menüü ja kliki Sleep nupule - pilt.

Vista salvestab Sinu käesoleva seisukorra ja sulgeb mõne sekundi pärast kompuutri. Et jälle jätkata, selleks vajuta oma kompuutri füüsilist Power nuppu, mis asub arvutibloki esipaneelil või suvalist klahvi ja otsekohe ilmub Vista Welcome ekraan.

NB! Täpsemat ja ülevaatlikumat infot sellest sleep režiimist ja kompuutri täielikust sulgemisest saad lugeda siit ((loe sealt pealkirja "Kompuutri väljalülitamine (Turning Off) ja tema täielik sulgemine (Shutting Down)" alapealkirja "Täpsem selgitus" alt)).

 

SuperFetch koos ReadyBoost'iga:

Ettelaadimine (Prefetch) on Windows XP's üheks jõudluse vahendiks, mis jälgib Sinu süsteemi ja tuvastab need andmed, mida Sa võiksid lähitulevikus kasutada. Seejärel laetakse (prefetched) andmed varakul mällu ja kui need andmed osutusid õigeteks, siis kasvab ka jõudlus, sest XP ei pea neid andmeid Sinu kõvakettalt enam välja tirima.

Windows Vista lõi uuema ja täiustatud versiooni sellest ettelaadimisest: SuperFetch'i. See tehnoloogia jälgib programme ja andmeid, mida Sa pidevalt kasutad, et luua siis selle alusel Sinu kõvaketta kasutamisest teatud liiki profiil . SuperFetch võib nüüd selle profiili abil palju edukamalt ära arvata, et milliseid andmeid Sul edaspidi vaja läheb ja laeb need sarnaselt Prefetcher'ile varakul mällu.

ReadyBoost kasutamine:

SuperFetch'i saab kasutada ka koos Vista uue ReadyBoost tehnoloogiaga. ReadyBoost tehnoloogia kasutab ära selle eelise, et flash mälu kulutab andmete ülesleidmiseks vähem aega kui kõvaketas. Põhiliselt tähendab see seda, et süsteem leiab vajaliku asukoha flash kettalt palju kiiremini ülesse kui sellele vastava punkti kõvakettalt. Kõvaketas on kiirem suuremahuliste järjestikuste andmeblokkide lugemisel, flash ketas loeb aga kiiremini juhuslikke väiksemaid andmeblokke. Kui Sul on olemas ühilduv väline flash mäluseade, siis suunab ReadyBoost väikesed andmeblokid sinna flash mällu (välkmällu) ja kui tekib vajadus, siis saab ta need andmed sealt palju kiiremini tagasi kui seda saaks teha ainult kõvaketast kasutades. Ühesõnaga, hea flash mälu kulutab palju vähem aega failide otsimiseks kui seda kõvaketas ja kui sinna flash mällu viiakse palju väikseid faile, siis saab Windows Vista sealt nad palju kiiremini kätte kui seda kõvaketta puhul.
Seega kasutab ReadyBoost USB draivil (nt USB mälupulgal või flash kettal) olevat flash mälu (välkmälu) selleks, et suurendada süsteemi jõudlust.  Ta kasutab USB draivi (USB mälupulka või ketast) kõvaketta mälu ja/või virtuaalse mälu hoidmiseks, et kiirendada failidele ligipääsu ja suurendada vaba kättesaadava füüsilise mälu (RAM) mahtu.
Kuna välist USB mäluseadet võib ilma süsteemi hoiatamata eemaldada, siis andmed, mida viiakse üle ReadyBoost vahendusel, krüptitakse (krüpteeritakse) ja arhiveeritakse ka kõvakettale (ühtlasi pakitakse ka nad kokku). Krüptimist tehakse seetõttu, et neid andmeid ei saadaks lugeda teise süsteemi poolt ja andmete arhiveerimine lubab Windows Vistal need taastada, juhul kui väline flash mäluseade ootamatult eemaldatakse.

Windows Vista toetab järgmisi ReadyBoost seadmeid:

• USB 2.0 flash kettad (ka USB mälupulgad)
• Secure Digital (SD) cards—(SD flash mälukaardid)
• CompactFlash cards

 

Väline flash mäluseade peab omama vähemalt 256 MB vaba mälu ReadyBoost vahemälu tarbeks.
Siiski, kui palju kasu me sellest ReadyBoost tehnoloogiast saame? Kui Sul on sisemist mälu märksa rohkem kui Sinu süsteem seda tavaliselt kasutab, siis ei ole Sul sellest ReadyBoost tehnoloogiast kasu, aga kui Sul jääb alatihti sisemisest mälust väheks, siis kasuta oma välist flash mäluseadet.

 

Kuidas ReadyBoost'i kaasutada:

• Kui Sa sisestad 512 MB (või suurema) USB 2.0 Flash mälupulga oma süsteemi, siis kuvatakse AutoPlay dialoogiaken:

• Kliki Speed up my system using Windows ReadyBoost ja kui Sinu süsteem läbib algse ReadyBoost testi, siis ilmub Properties dialoogiaken, kus on juba avatud ReadyBoost vahekaart:

Märkus: Kui Sinu ReadyBoost seade (nt USB mälupulk) ei sobi ReadyBoost tehnoloogiaga, siis antud parameetrit ei ilmu sinna AutoPlay dilaloogiaknasse.

• Vali Use this device ja lohista allasuvat liugurit, et määrata ruumi maht, mida Sa soovid ReadyBoost tarbeks kasutada ja klõpsa siis OK.
  Kui suure osa Sa soovid oma välisest mäluseadmest eraldada ReadyBoost'ile, sõltub sellest, et kas Sa tahad seda seadet kasutada samal ajal ka kui tavalist andmete salvestusseadet ning kui suur on tema kogumaht. Sellest liugurist allpool tuuakse ära ka soovituslik suurus, võid jätta selle kui vaja või siis suurendada seda.
  Microsoft teatab, et Sa võid ReadyBoost vahemälust saada kasu ligikaudu 150% oma süsteemi füüsilisest mälust, st näiteks, kui Sul on süsteemis 1 GB füüsilist mälu, siis tagab ReadyBoost Sulle 1,5 GB mälu.

 

Seega, kui Sa klõpsad Speed Up My System Using Windows ReadyBoost, siis kasutab SuperFetch selle ketta (USB mälupulga) mahtu enda andmete hoidmiseks (st vahemäluna). See vabastab süsteemi enda mälu, mida vastasel juhul oleks SuperFetch hakanud kasutama. Samal ajal võib oma USB mälupulka kasutada nagu tavaliselt ka tema õigeks otstarbeks, st sinna faile kopeerida, sealt faile kompuutrise tuua jne...

Sa võid ka hiljem korrigeerida ja kontrollida seda et kui suurt osa SuperFetch võib Sinu Flash mäluseadmest kasutada. Vali Start - Computer; tee oma Flash kettaikoonil paremklõps ja vali käsk Properties. Dialoogiaknas ava ReadyBoost tab (vahekaart) ja aktiveeri raadionupp Use this device juhul kui Sa seda juba varem ei teinud, et lubada SuperFetch'ile ligipääs Sinu USB mälupulgale ning kasuta siis liugurit, te määrata mälu maksimummaht, mida SuperFetch võib kasutada (vaata alumist pilti):

Järgmisel pildil kasutatakse ReadyBoost vahendina USB mälupulka - pilt.

OLULINE! Kui Sa ostad endale uue USB draivi (mälupulga või ketta), siis vaata, et ta ühilduks Vista ReadyBoost'iga, sest kaugeltki mitte kõiki neist ei saa kasutada koos Vista ReadyBoost vahendiga. Et USB mälupulka/draivi saaks kasutada koos ReadyBoost vahendiga, selleks peab ta omama just piisavalt kiiret andmete ülesotsimise kiirust mitte aga kiiret andmete ülekandmise kiirust. Näiteks, kui Sa ostad poest mälupulga, millel on kiri high-speed USB 2.0..., siis ei tähenda see ReadyBoost suhtes midagi, sest see kiri näitab andmete ülekandmise kiirust mitte aga nende ülesleidmise/otsimise kiirust, aga ReadyBoost'iga ühildumiseks on vaja just seda andmete otsimise suurt kiirust. Paljud high-speed draivid aga ei oma andmete otsimise suurt kiirust. Seega "high-speed" on küll hea asi, aga ReadyBoost suhtes ei tähenda see midagi...

Kahjuks, kui Sa ostad poest selle USB mälupulga, siis ei saa Sa kuidagi kindlaks teha, et kas ta sobib Vista ReadyBoost vahendiga või ei sobi seda. Seda saab alles siis kindlaks teha, kui Sa torkad ta oma arvutibloki vastavasse pessa ja käivitad ta koos ReadyBoost'iga. (Võib olla tulevikus ilmuvad müüdavatele USB draividele ka kirjad, mis näitavad nende ühildumist või mitteühildumist ReadyBoost'iga.)

Et teha kindlaks, kas Sinu seade sobib ReadyBoost tehnoloogiaga, ava Computer aken ja tee oma ReadyBoost seadmel (nt USB mälupulgal paremklõps ja vali käsk Properties, siis ava sakk ReadyBoost ja loe siis, et mida selle kohta seal õeldakse:

Nagu ülemiselt pildilt on näha, antud seade ei sobi ReadyBoost'iga.

 

Et Sinu elu ses suhtes kergemaks teha, pakun välja kaks abivahendit:

1) Enne, kui hakkad endale ostma uut USB draivi, mine siintoodud aadressile ja seal on toodud ära loetelu peaaegu kõikidest seadmetest (tootjafirmade ja tüüpide kaupa), mis toetavad ning mis ei toeta seda ReadyBoost vahendit; vajuta siia!

2) Sunni Vista't, et ta kasutaks igasugust USB seadet (ka neid, mis ei sobi selleks) koos ReadyBoost'iga järgmise nipi abil:

• Torka näiteks oma USB mälupulk (ta peab olema vähemalt 512 MB mahuga) arvutibloki USB vastavasse pessa;
• Ava oma USB seadme omadusteaknas (Properties) vahekaart ReadyBoost (ülevalpool on sellest pilt ja ka juhis);
• Korista linnuke ruudust Stop retesting this device when I plug it in, see ilmub siis, kui seade ei sobi Sinu ReadyBoost vahendiga;
• Tõmba oma USB mälupulk pesast välja;
• Ava registri redaktor (regedit): Start > All Programs > Accessories - Run ja tipi sõna regedit ning klõpsa OK. (Alternatiivina võid klõpsata Start ja kohe tippida sõna regedit);
• Kinnita UAC;
• Otsi redaktoris ülesse haru: HKLM/SOFTWARE/Microsoft/Windows NT/CurrentVersion/EMDgmt;
• Siis leia selle EMDgmt alt oma USB seadme nimi (võti);
• Prempoolses aknas muuda Device Status (seadme staatus) 2'ks (number kaheks); st tee Device Status'l 2x klõps ja sisesta nr. 2
• Muuda parameeter ReadSpeedKBs 1000'ks (üheks tuhandeks);
• Muuda parameeter WriteSpeedKBs 1000'ks (üheks tuhandeks);
• Lülita oma USB seade uuesti külge;
• Aktiveeri ReadyBoost...

 

Esmajärjekorras kasuta ikka seda esimeses punktis toodud abivahedit!

Kuid alates 2008. aastast peaksid juba kõik müüdavad USB draivid olema Windows Vista ReadyBoost kõlblikud nii et võid julgelt osta igasuguse mälupulga ja Sul ei ole vaja seal Windows'i registris pusida...


NB! Kui Sul on üsna uus kompuuter kiire kõvaketta ja piisava koguse füüsilise mäluga (nt 4 GB), siis ei ole mõtet seda ReadyBoost vahendit kasutada, sest sel juhul ei anna ta erilisi tulemusi.
Kasuta antud vahendit siis kui Sul on aeglane kõvaketas, vähe füüsilist mälu või kui Sa kasutad mini-sülearvutit (Netbook).

Kui Sinu arvutis on Solid State Drive (SSD) ketas, siis näiteks Windows 7-s ei olegi ReadyBoost ja SuperFetch vahendite kasutamise võimalust, sest SSD-ketas on piisavalt kiire nii et antud instrumentide rakendamiseks ei ole mingit vajadust.

Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windows Vista mingi 64-bit versiooni...
Mis on Windows Vista 32-bit (x86) ja Windows Vista 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe siit!

 

Restart Manager (Ümberlaadimise/Taaskäivitamise Juht):

Kuni siiamaani oli väga tüütuks ja aegaviitvaks tegevuseks kompuutri sagedane ümberlaadimine, mida nõudsid igasuguste värskenduste, patch'ide ja programmiuuenduste allalaadimine ning installeerimine. Õnneks aitab uus Windows Vista Restart Manager tehnoloogia seda absurdset probleemi lahendada. Restart Manager teeb kolme asja:

1. Ta otsib ülesse kõik protsessid, mida kasutab fail, mida tahetakse uuendada.

2. Ta sulgeb seejärel kõik need protsessid (et nad ei takistaks uuendamisprotsessi läbiviimist ja et ei nõutaks kompuutri restarti).

3. Pärast seda, kui uuendamine on lõpetatud, ta käivitab need protsessid uuesti.

Märkus: Peab aga silmas pidama seda, et see hea asi on kättesaadav ainult nendele programmidele, mis on kirjutatud koostööks Restart Manager'iga. Siiamaani on Office 2007 ainuke programm, kes omab sellist võimet, aga eks ka teiste põhiliste programmide järgmised versioonid saavad samuti omama sellist võimet.

Programmide jaoks, mis ei toeta Restart Manager'i, kasutab Windows Vista uut ideed, mida kutsutakse "side-by-side compliant" DLLs. See tehnoloogia lubab installeerimisprogrammil kirjutada DLL faili uue versiooni kõvakettale, isegi siis kui tema vana versioon on momendil kasutusel. Kui Sa sulged oma programmi, siis asendab Vista vana DLL versiooni uuega ja nii tehakse uuendus siis, kui Sa järgmine kord käivitad antud programmi.

Kogu see jutt tähendab seda, et Vista nõuab vähem restarte kui seda oli vaja teha Windows XP puhul. Kuid mõnedel juhtudel tuleb ikkagi teha kompuutri ümberlaadimine, sest teatud juhtudel on vaja uuendada süsteemi tuumafaile.

Ülesse

 

Vista stabiilsuse tõstmine:

I/O Cancellation

Windows on liiga mahukas opsüsteem, mis on üks suur tarkvara ja riistvara kombinatsioonide komplekt nii et stabiilsust on väga raske saavutada, aga midagi on ka siin tehtud:

• I/O cancellation (input/output tühistamine)—Üheks põhjuseks, miks Windows tihti kokku jookseb, on see, et mõni programm teeb input/output nõudmise mingile servisele, ressursile või teisele programmile, kuid kui see protsess on ligipääsmatu, siis nõutakse selle tulemusena ümberlaadimist, et end taastada. Et seda takistada, selleks loodi antud tehnoloogia täiustatud versioon, mida kutstaksegi I/O cancellation'iks, mis võib jälgida programmi ja kui sel ei õnnestu teostada oma I/O nõudmist, siis Vista tühistab selle.

• Reliability monitor (Stabiilsuse/usaldusväärsuse jälgija)—See uus vahend jälgib süsteemi üldist stabiilsust ja ta on osa Windows Performance Diagnostic Console'st, millest tuleb siin hiljem juttu. Sa võid käivitada tema nii: vajuta klahve Windows Logo+R, tipi perfmon.msc ja klõpsa OK. Ilmuvas konsooliaknas klõpsa vasemas paanis Reliability Monitor.

  Reliability monitor jälgib süsteemi üldist stabiilsust ja lisaks ka sündmusi, mis võivad rikkuda Sinu süsteemi stabiilsust. Sündmused sisaldavad järgmist:

  • Windows updates

  • Tarkvara installeerimine ja deinstalleerimine

  • Seadmete draiverite installimine, uuendamine ja tagasikerimine

  • Programmide kinnijooksmine (hangs) ja kokkukukkumine (crashes)

  • Seadmete draiverid, mida ei õnnestunud laadida või välja lülitada

  • Ketta ja mälu vead

  • Windows'i: laadimisvead, süsteemi kokkujookmised ja sleep vead

  System Stability Chart kuvab üldstabiilsuse indeksi. Punkisumma 10 (Index: 10.00) näitab perfektset seisundit:

• Service recovery Servis on programm või protsess, mis töötab taustreźiimis, et täita spetsiifilist madalatasemelist tugifunktsiooni operatsioonisüsteemi jaoks. Sa võid näha kogu oma süsteemi serviseid kui teed Comuter'il (või XP's My Computer'il) paremklõpsu ja valid käsu Manage, seepeale avatakse Computer Management aken, kus vali Services and Applications > Services. Enamikes süsteemides on üle 125 servise.

  Paljud Windows'i teenistused on väga hellad ja nad hakkavad tihti tõrkuma ning peaaegu alati tuleb asja parandamiseks teha kompuutri restart. Vistas võib ta aga ise teha servisele restardi ja peale selle veel tühistda ka kõik teised teenistused, mis sõltuvad antud servisest

• Startup Repair Tool Uus Startup Repair Tool (SRT) loodi paljude käivitusprobleemide automaatseks lahendamiseks. Kui kompuutri käivitamine ebaõnnestus, siis stardib otsekohe see SRT ja ta analüüsib stardiźurnaali ning viib läbi seeria diagnostilisi teste, et teha kindlaks vea põhjus.

  SRT uurib paljusid probleeme, kuid kolm on neist peamised:

  • Ühildamatu või rikutud seadme draiver

  • Puuduvad või rikutud startup konfiguratsioonifailid

  • Ketta metadata on rikutud

  Kui SRT ei suuda viga likvideerida, siis püüab ta kasutada süsteemi Last Known Good Configuration vahendit.

Ülesse

 

Mine lehele Vista uued diagnostikainstrumendid >

< Tagasi

 

< Tagasi Windows Vista esilehele ja sisukorda