Mis on 'Cloud Computing' (st pilvandmetöötlus, pilvarvutus, pilvetehnoloogia või pilvraalindus)?
Windows 8, pilvetehnoloogia ja Windows Azure
Kirjutatud 2010
- Windows Azure Platform (platvorm)
- Tulevane Windows 8 (või Windows vNext), Cloud Computing ja 'Windows Azure'
Mis on Cloud Computing?
I. Lihtsalt seletatult:
a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused. Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti.
Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa tegelikult "pilves", sest kogu tegevus toimub Sinu veebilehitsejas (brauseris). GMail'i abil saad Sa peale tavapäraste Emailide vahetamise teha ka palju muid asju ja ta omab näiteks selliseid lisavõimalusi: Conversation, Google Buzz, Google Chat, Voice & Video Chat, Phone calls in Gmail; Sa võid sealt meilipostkastist minna otse Google Calendar, Google docs, Picasa Web Albums ja Google Reader veebilehtedele. Sa saad oma GMail meilipostkastist minna näiteks sellistesse Google pilverakendustesse nagu YouTube, Google Maps, Google Sites (free) jne. Kõikide nende töö baseerub pilvetehnoloogiale. Kui Sa töötad nendega, siis piisab Sulle ainult internetiühendusest ja brauserist, kogu ülejäänud tegevus toimub juba kusagil "pilves" (st Google serverites ja andmekeskustes) ning Sa ei pea käivitama ühtegi oma kõvakettal asuvat programmi ega ka Internetist midagi alla laadima.
Google omab tuhandeid servereid ja väga palju andmekeskusi (2010. a. seisuga on neid andmekeskusi USA's 19 tk, Euroopas 12 tk, Aasias 3 tk, Venemaal 1 ja Lõuna-Ameerikas 1—nende andmekeskuste arv suureneb pidevalt). Nende serverite, andmekeskuste ja lisaks veel ka muude spetsiifiliste instrumentide abiga luuaksegi see "Google pilv" (või "pilved") - Sinu brauser kuvab ainult "pilvest" saadud lõpptulemuse.
Seega on nn "avalik pilv" nimi, mis on antud serverite ja teenuste kollektsioonile, mida juhitakse andmekeskuste kaudu, mis ei kuulu Sinule ega ei asu ka Sinu ruumides (hoonetes). "Pilveteenuse pakkuja", kellele need serverid kuuluvad ja kes neid juhib, võib pakkuda suurt hulka teenusi, mis on tavaliselt jagatud alltoodud kategooriatesse:
Infrastructure as a Service (IaaS)
Platform as a Service (PaaS)
Software as a Service (SaaS)
IaaS, PaaS ja SaaS - igal ühel neist on omad eelised ja miinused, sellest tuleb edaspidi veel juttu.
Märkus: Asi läheb ka siis huvitavaks kui ilmub välja Google uus Chrome OS, mis on pilvepõhine operatsioonisüsteem ja mis asub tegelikult Sinu brauseris (Internetis) mitte aga Sinu kompuutri kõvakettal—brauser ongi antud opsüsteemi peamiseks kasutajaliideseks. Sa ei ole enam seotud tavaliste failide, kaustade ja programmidega, mida Sa olid siiani oma kompuutris kasutanud. Selle asemel töötab Chrome OS hoopis Coogle pilvraalinduse infrastruktuuris: vajalike programmidega saad Sa töötada Internetis ja Sinu failid salvestatakse pilves asuvasse Sinu personaalsesse kohta.
Chrome OS hõivab Sinu kõvaketta ruumist vähem kui 1 GB ja antud opsüsteemi käivitamiseks kulub vähem kui 1 sekund. Sul ei ole seda "Start" nuppu vaid Sa pääsed Chrome OS'ile ligi Google kodulehe kaudu, kuhu Sa võid lisada endale vajalike Internetiprogrammide linke. Pärast seda kui Sa logid oma Google kasutajanime ja parooliga Chrome OS opsüsteemi sisse, siis pakutakse Sulle kohe ka Google Docs vahendit, et redakteerida ning salvestada dokumente ja GMail postkasti uurimist.
Google Chrome OS kasutab Sinu kompuutri kõvaketast kui vahemälu nii et Sa saaksid mõne aja töötada ka 'offline' režiimis. Peale selle juhul kui Sinu kompuuter ütleb mingitel põhjustel üles, näiteks paha viiruse tõttu, siis Sa ei kaota oma andmeid, sest neid hoitakse pilves.
See 'Cloud Computing' idee sai alguse siis kui kasutajate hulgas muutusid väga populaarseteks sellised veebipõhised rakendused nagu Facebook, Gmail ja YouTube. Kui Sa kasutad selliseid rakendusi, siis Sinu andmeid ei salvestata kompuutri kõvakettale, selle asemel toimub kõik Internetis ja kõik andmed salvestatakse teenusepakkuja andmekeskusesse (Data Center), mis asub "pilves". Need andmed kopeeritakse ainult Sinu kompuutri vahemällu, mis lubab Sul neile juurde pääseda ja vaadata.
Teadus, haridus, äri jms kolivad üha rohkem üle veebi ja kuna nad hakkvad kasutama üha uuemaid ning huvitavamaid vahendeid, milledele saab ligi ainult Interneti kaudu, siis saad ka Sina varsti virtuaalselt ligi kõikidele taolistele pilverakendustele ning seda suvalisest kompuutrist ja suvalise veebilehitseja (brauseri) abil.
Näiteks aitab sellele tublisti kaasa ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samuti HTML5 uut web-standartit ja mis kasutab 'hardware acceleration' (riistvara kiirendamise) funktsiooni...
Cloud Computing mõiste alla võib lugeda ka kasutaja (st Sinu) poolt hangitud "pilves" asuvat kettaruumi ehk salvestusruumi ('cloud storage') kuhu võid siis laadida üles ja hoida seal oma faile. Kõige populaarsemad pilve kettaruumi teenuse pakkujad on Apple iCloud, Google, Amazon Cloud Drive, Windows Live SkyDrive ja Dropbox - nendest kettaruumi pakkujatest tuleb edaspidi ka täpsemalt juttu (seal).
b) Firmade, organisatsioonide, ettevõtete - ühesõnaga kõikide äriklientide jaoks: Kuni siiani jooksutavad firmad oma programme/rakendusi omaenda kohalikes serverites, aga see nõuab hulga raha, et kogu seda "asjandust" hooldada: Personali koolitada; aparatuuri ja infrastruktuuri korras hoida; olemasoleva tarkvara litsentse uuendada; süsteemi turvalisuse eest hoolitseda jne. Ettevõtted võivad nüüd aga oma andmetöötluse siirdada otse pilveteenustesse, mis kasutavad täpselt samu rakendusi, mis on installeertud ka ettevõtete endi serveritesse. Cloud Computing rakendustele pääseb üle Interneti ligi ettevõtte suvalisest kompuutrist. Heaks näiteks võib siin tuua asutuste poolt kasutatavat 'Google Docs' teenust.
Samas võivad firmad luua ka omaenda uue rakenduse ja installeerida ta mitte endi serverisse vaid viia see suurte 'cloud computing' teenusepakkujate (Google 'App Engine' / Google 'Apps', Microsoft 'Windows Azure', Amazon 'EC2', VMware, IBM, NetSuite, Joyent, Salesforce.com, Rackspace jne) serveritesse ning pakkuda seejärel ise teistele oma uue rakenduse teenust.
Seega Cloud computing (pilveraalindus/pilvarvutus) ja SAAS (software as a service) tähendab seda et IT infrastruktuur ei asu enam kohalikus ettevõttes. Selle asemel ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt endale mingi osa salvesturuumi ja serverivõimsust—pilveressursse kasutatakse aga vastavalt vajadusele. Maksmine toimub kuupõhise arveldusega ja makstakse ainult reaalse teenuse eest.
Cloud computing on serverite, rakenduste, andmesalvestuse ja infrastruktuuri virtualiseeritud kombinatsioon, mis pakub paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti.
II. Cloud Computing (pilvandmetöötlus, pilvarvutus, pilvetehnoloogia või pilvraalindus) mõiste täpsem selgitus:
Kus tarkvara asub?
1) Tellija enda infrastruktuuris (lokaalselt): See on traditsiooniline tarkvara (programmide) kasutamise viis ja seda on juba "aegade algusest" kasutatud. Tarkvara kasutamine lokaalses infrastruktuuris nõuab aga suuri kulutusi (esialgsed suured investeeringud, programmide ostmine, võrgu infrastruktuuri loomine, personal, koolitused, riistvara jne, jne). Selline mudel nõuab küll suuri kulutusi, aga see-eest saab oma infrastruktuuri, riistvara ja tarkavara täielikult kontrollida.
2) Teenusepakkuja firmas (hosting): Seda mudelit nimetati varem Application Services Prodiver (ASP) nimega, aga seejärel—SaaS või lihtsalt "hosting". Seda hakati kasutama mõningad aastad tagasi ja see ongi siiamaani üsna levinud moodus kulude vähendamiseks. Antud mudel baseerub riistvara rentimisele, tarkvaraga kindlustamisele ja personalile, kes kindlustab antud süsteemi töö. Siin saab oma infrastruktuuri, riistvara ja tarkvara vähem kontrollida ning maksta tuleb fikseeritud arvu ressursside eest, st maksta tuleb ka nendel juhtudel kui renditud ressursse ei kasutata.
3) Pilves (cloud): Sellist mudelit hakati kasutama üsna hiljuti. Siin tuleb maksta renditava riistvara ja tarkvara reaalse kasutamise eest, st nii palju kui kasutad, nii palju ka maksad - see vähendab tunduvalt igasuguseid kulutusi. Sel juhul aga puudub igasugune kontroll infrastruktuuri, riistvara ja programmide üle.
Seega võiks lisaks eeltoodule määratleda Cloud Computing'ut (pilveandmetöötlust) ka nii: Pilveraalinduse puhul saadakse "pilves" asuvatele rakendustele ja ressurssidele ligi Interneti kaudu ning seda pärast vastava teenuse ostmist. Maksmine toimub antud ressursside reaalse/faktilise kasutamise eest.
Cloud Computing ja tema poolt pakutavad teenused:
Praegu pakuvad pilvepõhist teenust (cloud based services) umbes 200+ kompaniid ja selliseid teenusi võib jaotada järgmistesse 3 *aaS või 3 Cloud Stack (tuntakse ka kui Cloud Service Models või SPI Service Model nime all) kategooriatsse:
- Infrastructure-as-a-Service (IaaS) - pakutakse infrastruktuuri (riistvara ressursse).
- Data-as-a-Service (DaaS) - see on IaaS'i alamkategooria.
- Data-as-a-Service (DaaS) - see on IaaS'i alamkategooria.
- Platform-as-a-Service (PaaS) - renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest.
- Software-as-a-Service (SaaS) - tarkvara/programmide kasutamise (rentimise) võimalus.
IaaS Siin saab rentida infrastruktuuri (riistvara ressursse: serverid, andmete hoidmise seadmed, võrguseadmed) ja ka andmete ülekandmist - Amazon 'EC2' on siin heaks näiteks.
Infrastructure-as-a-Service (IaaS) pakub seega ostjale tervet IT infrastruktuuri (tavaliselt virtualiseeritud keskkonnaga platvormil). Firma ei pea nüüd ise ostma servereid, tarkvara, riistvara, võrgujubinaid jne vaid ta rendib need kõik antud teenusepakkujalt - ta võib teenusepakkujalt saada cloud storage, virtual machines või web hosting teenusi või siis kõiki neid korraga. Terve infrastruktuuri juhtimine toimub teenusepakkuja enda poolt, aga klient juhib ainult operatsioonisüsteemi ja installeeritud programme.
Maksta tuleb siin ainult süsteemi reaalse/faktilise kasutamise eest ja tellija võib vastavalt oma vajadustele ning rahakotile kas kasutatava infrastruktuuri mahtu suurendada või siis vähendada - spetsiaalsete portaalide kaudu.
PaaS Renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest, näiteks nagu .Net framework, VS.Net, SQL Server jne - siin võib tuua taoliseks näiteks Google 'App Engine' ja Microsoft 'Windows Azure'. Platform-as-a-Service (PaaS) on tegelikult üks SaaS'i variatsioone ja see teenus pakub ostjatele võimalust ehitada üles omaenda rakendus, mis hakkab siis jooksma teenusepakkuja infrastruktuuris ning seda rakendust pakutakse teistele Interneti ja teenusepakkuja serverite kaudu.
Platform as a Service (PaaS) pakub üle Interneti ka riistvara, operatsioonisüsteeme ja salvestuspinda. Maksmine toimub siin selle aja eest, mil tarkvara kasutati; andmete hulga ja nende töötlemiseks kulunud aja eest; võrguliikluse (traffic) eest. Siin võidakse teha ka tunduvaid hinnaalandusi, näiteks Microsoft 'Windows Azure' platvormi rentimise eest võidakse hinda lasta alla isegi kuni 50%.
SaaS (Netiteenus) - see teenus lubab rentida tarkvara; ta jagab ühteainsat rakendust (näiteks majandustarkvara, raamatupidamistarkvara jne) brauseri kaudu paljudele tuhandetele kasutajatele kasutades multi-tenant arhidektuuri. Ostja/kasutaja poole pealt tähendab see seda et ettemaksu ei ole vaja teha ja teenusepakkuja peab ise ka üsna vähe investeerima - siin on Salesforce.com heaks näiteks. Programmide rentimise eest maksmine toimub vastavalt nende reaalsele/faktilisele kasutamisele ja raha tuleb üle kanda iga kuu.
Heale ja usaldusväärsele Cloud Computing Service (teenusepakkujale) iseloomulikud tunnusjooned:
a) On-Demand Self-Service: Iga Cloud Computing Service peab olema valmis rahuldama ostja spetsiifilisi vajadusi. Lõppkasutaja (st ostja) jaoks peab edaspidine kompuutritöö olema nii lihtne, et ta ei pea teenusepakkujalt mingit lisaabi paluma.
b) Skaleeritav/mastabeeritav & Elastsus/paindlikus (Scalable & Elastic): Cloud Computing Service süsteemi peab saama kiiresti ja automaatselt laiendada, sest uute toodete ning teenuste lisamine, müügikanalite ja tellijate arvu kasv nõuab suurema koormusega ning andmetöötlusega hakkamasaamist.
Paindlikus/elastsus - muutuvatele tingimustele tuleb kiiresti reageerida; infrastruktuuri laiendamine või siis vajaduse korral selle vähendamine, peab toimuma kiiresti.
c) Resource Pooling/Multi-Tenant: See on saavutatav Multi-Tenant rakenduse arhidektuuri puhul ja see tähendab seda et mingit tarkvara (või ressurssi) saaks korraga pakkuda paljudele kasutajatele ja organisatsioonidele/ettevõtetele, aga nii et nad on üksteisest loogiliselt isoleeritud kuigi nad kasutavad ühiskasutatavaid füüsilisi ressursse (st kõvakettad, mälu, võrgu läbilaskevõimsust & virtuaalmasinaid jne) - see vähendab kulutusi.
d) Maksmine kasutamise eest (reaalse kasutatavuse suhtes mõõdetavad): Pilveteenuse ja tema ressurrside kasutamist peab saama mõõta nii nagu seda tehakse ka näiteks mobiili kasutamise osas - helistasid nii- ja nii mitu minutit ning nüüd siis makasad ainult nende minutite eest... Kui lõppkasutaja tellib ainult talle vajalikud teenused ja ressursid ning maksab ainult ressursside faktilise kasutamise eest, siis hoiab ta oma kulusid kokku.
e) Internetitehnoloogiate kasutamine: Cloud Computing Service teenusele peab saama ligi Interneti kaudu ja seda kliendi igalt platvormilt (sülearvuti, mobiiltelefon, tahvelarvutilt jne). Peale selle juhul kui uus klient soovib osta mingit pilveteenust, siis ei pea ta omama või tegema järgmist:
- Midagi installeerima
- Muretsema täiendavat riistvara
- Ostma teenusepakkuja enda spetsiifilise tarkvara litsentse
Millal võiks mingi ettevõte hankida endale pilveteenuse ja mida see neile annab?
* Dünaamilisus: See on nagu moblaga helistamine. Kui Sa tahad pidevalt ja palju helistada, siis teed mobiilside pakkujaga vastava lepingu; kui tahad aga vähe helistada, siis osatad näiteks SIMPEL kõnekaardi või paned endale mingi limiidi peale jne. Sa vajad ka oma firma IT infrastruktuuri muutmise osas dünaamilisust, et kindlustada selle vajadustekohane, kiire ja võimalikult taskukohane muutmine.
* Abstraktsioon: Lõppkasutaja (st Cloud Service teenuse ostja) ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes.
* Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja muid võrguressursse (riistvara jne).
* Hind: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas.
Mõned parimad Cloud Computing teenust pakkuvad firmad:
1) Amazon - Amazon Web Services (IaaS):
Amazon Web Service (AWS) pakub 'pilve' organisatsioonidele, kes soovivad saada võimsat andmetöötlust, kettaruumi ja muid teenusi. Siia alla kuuluvad ka järgmised veebiteenused:
- Elastic Compute Cloud (EC2)
- Simple Storage Service (S3)
2) Google (SaaS, PaaS):
Google App Engine on Google'i platform-as-a-service (Paas), mis pakub veebirakenduste loomist ja kasutamist Google infrastruktuuri sees.
Software-as-a-servive (SaaS) pakub äriklientidele email postkaste ja koostööd (sisaldab traditsioonilist kontoritarkvara, pluss Gmail, Calendar, Talk, Docs ja Sites).
3) Microsoft Azure Service Platform (PaaS):
Pakub Windows Azure operatsioonisüsteemi - sellest tuleb veel edaspidi ka juttu.
4) Proofpoint (SaaS, IaaS):
Proofpoint pakub SaaS ja IaaS pilveteenuseid, mis on seotud email infrastruktuuri turvalisusega jms-ga.
5) RightScale (IaaS)
6) Salesforce.com (SaaS, PaaS)
7) * Sun Open Cloud Platform...
8) Workday (SaaS)
Pilvraalindusega seotud mured ja kahtlused:
1) Turvalisus...
2) Cloud-serveri (serverite) töö ülesütlemine - kuidas me saame siis oma andmetele kiiresti ja kohe ligi...
3) Andmete kaotsiminek - serveri (serverite) "pangekukkumine" või siis häkkerid tegutsevad...
4) Katkeb igasugune Internetiühendus (või kui ühenduskanal ütleb üles või kui selle side on katkendlik)...
5) IT ja andmete kontrollimine on võimatu, sest kogu "asjandus" ning andmed asuvad eemal "pilves"... Toon siin ära ka lõppkasutaja/liendi poolt kontrollimise/juhtimise võimalusd:
- Kui renditakse infrastruktuuri [riistvara ressursse - nn Infrastructure-as-a-Service (IaaS) teenust], siis saab klient kontrollida/juhtida ainult programme, töökeskkonda, turvalisust ja integratsiooni ning andmebaase. Cloud Computing teenusepakkuja aga juhib ja kontrollib servereid, virtualiseerimist, aparatuuri platvormi, andmete hoidjaid ning võrguressursse.
- Kui renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest [nn Platform-as-a-Service (PaaS) teenust], siis saab klient kontrollida/juhtida ainult programme.
6) Rakenduste töö ja muud operatsioonid standardiseeritakse "pilves", aga kuidas lahendatakse lõppkasutaja väga spetsiifilised nõudmised...
7) Tarkvarade litsentsipoliitika veeretab Cloud Computing'u teele igasuguseid väiksemaid ja suuremaid takistusi...
'Cloud storage' - "pilves" asuva kettaruumi ehk salvestusruumi hankimine:
Cloud Computing mõiste alla võib lugeda ka kasutaja (st Sinu) poolt hangitud "pilves" asuvat kettaruumi ehk salvestusruumi ('cloud storage') kuhu võid siis laadida üles ja hoida seal oma faile. Kõige populaarsemad pilve kettaruumi teenuse pakkujad on sellised gigandid nagu Apple iCloud, Google, Amazon Cloud Drive, Windows Live SkyDrive ja Dropbox. Kui Sa soovid endale hankida sellist kettaruumi ja kui Sa ei tea, et millist antud teenuse pakkujat valida, siis saad ülevaatlikuma info siit.
1) Google: Pakub kuni 16TB kettaruumi + 20 000 laulu. Siin ei saa kõiki asju ühes kohas hoida, selle asemel iga kettaruumi kasutav teenus – Gmail, Docs, Picasa – pakub teatud osa oma kettaruumist tasuta, aga kui Sa ületad selle limiidi, siis pead juba maksma hakkama. Maksimaalselt võid aga rentida 16TB kettaruumi ja sinna kogu oma porno üles laadida (mul jääb ka sellest ruumist väheseks). Peale selle on seal ka Music Beta teenus, kus võid hoida kuni 20 000 oma laulu (soovitavalt Sinu enda kirjutatud või siis Üllar Jörberg'i laule - ah, tal ei olegi neid nii palju - siis kirjutagu aga juurde).
Toetab suvalist digitaalset failitüüpi [juhul kui neid ei saa otse üles laadida, siis loo uus Email ja lisa ta sinna manusena ning salvesta email seejärel mustandina (draft) või siis saada e-mail iseendale ja las teda hoitakse seal salvestusruumi Email oblastis].
Kasutamise lihtsuse osas: Aeglane ja üsna halb kasutada.
Kui mitme seadmega Sa võid oma failidele ligi pääseda ja kui lihtne on seda teha: Igalt, palju kliente - ühesõnaga hea!
Muusika allalaadimise/üleslaadimise (sünkroniseerimise) võimalus: Ainult Sinu library.
Offline režiimis töötamise võimalus: Kui Sul ei ole Internetiühendust, siis Sa enda failidele seal pilvehoidlas ligi ei pääse. Kuid mõnede taoliste teenuse pakkujate puhul on nii et kui Sa laed mingid oma failid üles, siis sünkroniseeritakse need failid automaatselt ka kõikide teiste Sinu seadmetega, kuhu on antud teenuse klient-tarkvara installeeritud. Google puhul on see jah ja ei - Google Music Beta (USA elanikele ainult) lubab Sul valida küll laule offline's kuulamiseks, aga seda ainult albumi tasemel (mitte eraldi muusikalugudena).
Palju maksma peab? Tasuta (algul), seejärel $0.25/GB
2) Amazon Cloud Drive: Pakub 5-1000GB kettaruumi (2GB sellest on tasuta).
Toetab suvalist digitaalset failitüüpi [juhul kui neid ei saa otse üles laadida, siis loo uus Email ja lisa ta sinna manusena ning salvesta email seejärel mustandina (draft) või siis saada e-mail iseendale ja las teda hoitakse seal salvestusruumi Email oblastis].
Kasutamise lihtsuse osas: Aeglane, aga juhitav.
Kui mitme seadmega Sa võid oma failidele ligi pääseda ja kui lihtne on seda teha: Android, PC, Mac & igalt Flash seadmelt.
Muusika: Sinu library + 15 miljoni laulu ostmise võimalus...
Offline režiimis töötamise võimalus: Kui Sul ei ole Internetiühendust, siis Sa enda failidele seal pilvehoidlas ligi ei pääse. Kuid mõnede taoliste teenuse pakkujate puhul on nii et kui Sa laed mingid oma failid üles, siis sünkroniseeritakse need failid automaatselt ka kõikide teiste Sinu seadmetega, kuhu on antud teenuse klient-tarkvara installeeritud. Cloud Drive puhul on see ei (st ei toetata).
Palju maksma peab? Tasuta kuni 5GB, seejärel $1/GB
3) Apple iCloud: Pakub 5GB+, 25 000 + laulud. See iCloud teenus pakub Sulle kuni 5GB tasuta salvestusruumi, kuhu võid viia ja sünkroniseerida oma teiste iOS seadmetega kõik oma dokumendid, mis loodi iCloud Storage APIs abil, millede hulka kuuluvad Pages, Numbers ning Keynote (iWork) tarkvarad. Seda ruumi võib kasutada ka emailide ja reservkoopiate hoidmiseks (muusikat, appisid ja raamatuid seal tasuta ruumis hoida ei saa, aga $24.95/aastas eest pakutakse iTunes salvesturuumi, kuhu võid siis viia kogu oma nänni: muusika, fotod, raamatud, appid jne).
Toetab suvalist digitaalset failitüüpi [juhul kui neid ei saa otse üles laadida, siis loo uus Email ja lisa ta sinna manusena ning salvesta email seejärel mustandina (draft) või siis saada e-mail iseendale ja las teda hoitakse seal salvestusruumi Email oblastis].
Kasutamise lihtsuse osas: Lihtne ja hea kasutada!
Kui mitme seadmega Sa võid oma failidele ligi pääseda ja kui lihtne on seda teha: PC, Mac & iOS süsteemidest.
Muusika: Sinu library + 18 miljoni laulu ostmise võimalus...
Offline režiimis töötamise võimalus: Kui Sul ei ole Internetiühendust, siis Sa enda failidele seal pilvehoidlas ligi ei pääse. Kuid mõnede taoliste teenuse pakkujate puhul on nii et kui Sa laed mingid oma failid üles, siis sünkroniseeritakse need failid automaatselt ka kõikide teiste Sinu seadmetega, kuhu on antud teenuse klient-tarkvara installeeritud. Apple iCloud puhul on see jah.
Palju maksma peab? Tasuta (v. a. iTunes match).
4) Dropbox: Pakub 100GB kettaruumi. Dropbox ja Apple pakkumised on üsna sarnased. 5GB on tasuta + 25 000 laulu, 1 000 pilti (ligikaudu 80GB) jms selline väikse tasu eest.
Toetab suvalist digitaalset failitüüpi [juhul kui neid ei saa otse üles laadida, siis loo uus Email ja lisa ta sinna manusena ning salvesta email seejärel mustandina (draft) või siis saada e-mail iseendale ja las teda hoitakse seal salvestusruumi Email oblastis].
Kasutamise lihtsuse osas: Lihtne ja hea kasutada!
Kui mitme seadmega Sa võid oma failidele ligi pääseda ja kui lihtne on seda teha: Igalt, palju kliente - ühesõnaga hea!
Muusika: Ei toetata.
Offline režiimis töötamise võimalus: Kui Sul ei ole Internetiühendust, siis Sa enda failidele seal pilvehoidlas ligi ei pääse. Kuid mõnede taoliste teenuse pakkujate puhul on nii et kui Sa laed mingid oma failid üles, siis sünkroniseeritakse need failid automaatselt ka kõikide teiste Sinu seadmetega, kuhu on antud teenuse klient-tarkvara installeeritud. Dropbox puhul on see jah.
Palju maksma peab? Tasuta kuni 2GB, seejärel $2/GB.
5) Windows Live SkyDrive: Pakub 25GB tasuta kettaruumi ja selle all saab kasutada ka teisi Windows Live teenuseid, näiteks nagu dokumendid, tabelid ning Emailid.
Toetab suvalist digitaalset failitüüpi [juhul kui neid ei saa otse üles laadida, siis loo uus Email ja lisa ta sinna manusena ning salvesta email seejärel mustandina (draft) või siis saada e-mail iseendale ja las teda hoitakse seal salvestusruumi Email oblastis].
Kasutamise lihtsuse osas: Aeglane, aga üsna hea.
Kui mitme seadmega Sa võid oma failidele ligi pääseda ja kui lihtne on seda teha: PC & Mac & Windows Phone 7.
Muusika: Ei toetata.
Offline režiimis töötamise võimalus: Kui Sul ei ole Internetiühendust, siis Sa enda failidele seal pilvehoidlas ligi ei pääse. Kuid mõnede taoliste teenuse pakkujate puhul on nii et kui Sa laed mingid oma failid üles, siis sünkroniseeritakse need failid automaatselt ka kõikide teiste Sinu seadmetega, kuhu on antud teenuse klient-tarkvara installeeritud. Windows Live SkyDrive puhul on see ei (st ei toetata).
Palju maksma peab? Tasuta (25GB).
Kokkuvõtteks: Mida siis valida?
Kui me paneme nüüd antud teenuse pakkujad nagu maailmameistrivõistlustel saavutatud kohtade järgi ritta, siis on tulemus järgmine:
Google (Google Dockc): 1, 4, 4, 1, 3, 3, 1.
Amazon Cloud Drive: 2, 1, 3, 3, 2, 5, 3.
Apple iCloud: 3, 5, 1, 4, 1, 2, 4.
Dropbox: 3, 1, 1, 1, 5, 1, 5.
Windows Live SkyDrive: 5, 3, 3, 5, 5, 5, 2.
Nagu ülaltoodust näha, siis saavutas neid esikohti ("1") kõige rohkem Dropbox, aga ega ka Apple iCloud ja Google suurt kehvemad ei ole. See et mida Sa peaksid siit valima, sõltub Sinu eelistustest, näiteks kui Sa tegeled ainult muusikaga, siis võid valida Apple iCloud, Spotify Premium või siis mõlemad. Kui Sa tahad ainult tasuta kettaruumi saada, siis võid valida siit Windows Live SkyDrive pilveteenuse - sinna saad ligi ainult kompuutri kaudu.
Kõige paremaks lahenduseks on aga nende kõikide või siis nende mingi kombinatsiooni kasutamine.
Suhteliselt aeglase üles/allalaadimise osas võib aga nendele kõikidele midagi ette heita:
Windows Azure Platform (platvorm):
Mis on Windows Azure platvorm?
Windows Azure Platform—see on Mikrosofti platvorm, mis on mõeldud pilveteenuste (veebipõhiste teenuste/tehnoloogiate) väljatöötamiseks ja pakkumiseks ning temaga realiseeritakse juba eelpool nimetatud Platform-as-a-Service (PaaS) mudelit. Windows Azure platvorm lubab vähendada arendajate kulutusi ja luua lihtsamal teel pilvepõhiseid rakendusi kasutades selleks Microsoft Visual Studio arenduskeskkonda ning Microsoft .NET Framework'i. Windows Azure toetab näiteks järgmisi interneti protokolle: HTTP/HTTPS, REST, SOAP ja XML.
Microsoft Windows Azure platvorm koosneb seega tervest grupist pilvetehnoloogiatest, millest igaüks on omakorda varustatud vastavate teenuste komplektiga.
Windows Azure platvorm koosneb järgmistest komponentidest:
- Windows Azure: Paindlik, skaleeritav/mastabeeritav, turvaline ja kergesti ligipääsetav "pilves" asuv operatsioonisüsteem (st "operatsioonisüsteem nagu teenus"). Ta pakub välja võimsat andmetöötlust, informatsiooni hoidmise vahendeid, teenuste juhtimise mehhanisme, majutada kliendi enda veebsaite automaatselt hallatavas virtuaalses keskkonnas.
- SQL Azure: Andmebaaside haldamine ("andmebaas nagu teenus"), ta toetab Microsoft SQL Server'i põhivõimalusi.
- Windows Azure AppFabric: Programmimoodulid (teenused), mis kindlustavad kommunikatsiooni (Service Bus) ja ligipääsu juhtimist (Access Control). Neid teenusi kasutatakse pilveprogrammide ja kliendi enda programmide integreerimseks.
- Windows Azure Storage teenused: Kasutatakse mitte-struktureeritud binaar- ja tekstiandmete, sõnumite, Windows Azure draivide jms hoidmiseks.
- Windows Azure Marketplace DataMarket: Windows Azure Marketplace DataMarket on teenus, mis lubab arendajatel ja infotöötlejatel leida ning osta vajalikke andmeid.
Kõik need komponendid jooksevad Microsofti andmekeskustes, mis paiknevad üle maailma: Kaks neist asuvad Põhja-Ameerikas, kaks Euroopas ja kaks Aasias.
Windows Azure:
Windows Azure on Windows Azure Platform'i üheks komponendiks ehk koostiosaks ja ta on paindlik, skaleeritav/mastabeeritav, turvaline ning kergesti ligipääsetav "pilves" asuv operatsioonisüsteem (st "operatsioonisüsteem nagu teenus"). Ta pakub välja võimsat andmetöötlust, informatsiooni hoidmise vahendeid, teenuste juhtimise mehhanisme, majutada kliendi enda veebsaite automaatselt hallatavas virtuaalses keskkonnas. Windows Server'i eksemplaride kasutamisega võivad kliendid käivitada erinevaid teenuseid, milledele kindlustatakse paindlikus, mastabeeritavus, skaleeritavus, turvalisus ja hea ligipääsetavus.
Windows Azure on loodud virtualiseerimstehnoloogia baasile, mis sarnaneb Windows Server Hyper-V tehnoloogiale kuid erinevalt sellest juhitakse teda spetsiaalse infrastruktuuri kihi abil, mille nimeks Windows Azure Fabric Controller.
Lühidalt õeldes on Windows Azure tarkvararakenduste jooksutamiseks ja andmete hoidmiseks ning see kõik toimub "pilves".
Windows Azure koosneb momendil viiest komponendist:
1) Compute: Jooksutab rakendusi pilves ja lubab luua programme kasutades selleks C#, Visual Basic, C++, Java, .NET, Python ning teisi keeli. Võib kasutada Visual Studio't või teisi instrumente ja tasuta võib töötada ka selliste tehnoloogiatega nagu ASP.NET, Windows Communication Foundation (WCF) ning PHP.
2) Storage (andmete hoidmise teenused): Mastabeeritav andmete hoidmise süsteem, mis sisaldab mitut moodulit, näiteks andmete hoidmist tabelites, binaarsed objektid, traditsioonilised failisüsteemid jne.
3) Fabric controller: Windows Azure jooksutab suurt hulka masinaid ja fabric controller'i ülessandeks on neid siduda/ühendada, juhtida ja monitoorida.
4) Content delivery network (CDN): Salvestab kõige sagedamini kasutatavad andmed vahemällu, et neile saadaks kiiremini ligi ja seda üle maailma.
5) Connect: Lubab ettevõtetel, kes istuvad omaenda tulemüüri taga, võtta lihtsamal teel ühendust pilves asuvate programmidega.
Veel üks abipakkumine... :
Tulevane Windows 8 (või Windows vNext), Cloud Computing ja Windows Azure:
Tulevane Windows 8 (või vNext) hakkab tõenäoliselt kasutama ka Cloud Computing tehnoloogiat ja seda Windows Azure baasil väljatöötatud teenuste abil. Praegu (2010) on kõik veel "kuulujuttude" ja oletuste tasemel, sest infot on väga kasinalt...
Windows Store (Windows 8 App Store)?
Microsoft planeerib Windows 8 opsüsteemi juurutada iPhone/iPad-sarnase Windows 8 'App Store', millele antakse nimeks "Windows 8 App Store" või lihtsalt "Windows Store". Selle tulemusena saavad kasutajad lihtsamal teel leida üles ja laadida alla Windows 8 rakendusi. Veel ei ole selge, et millist tüüpi programme pakutakse, aga selge on see et normaalse internetikiirusega on sealt hõlpsam igasugust nodi alla tirida.
Windows Live services?
Microsoft planeerib ka oma Live-teenused integreerida Windows 8 koosseisu. Microsofti loosung kõlab nii: "Ka Te tahate töötada toodetega, mida ka Teie sõbrad ja sugulased igapäevaselt kasutavad? Windows Live kujutab endast maailma üht kõige populaarsemat veebirakenduste komplekti. Meie meeskonna nimeks on Cloud Directory Platform ja meie teenusi kasutatakse Windows Live, Office, Windows Mobile, Xbox, Bing ning MSN veebirakenduses. Me kindlustame Windows Live, LiveID, ABCH (kondaktid) ja SUP tõrgeteta töö jne... bla-bla-bla...". Infot ei ole just väga palju, aga mingi ettekujutuse see annab ja on näha, et kompanii teeb Windows 8 opsüsteemi väljaarendamisel panuse ka pilvetehnoloogiale.
Windows 8-s ei hakka olema traditsioonilist töölauada (Desktop)?
Väljailmunud slaidide põhjal võib õelda, et Microsoft planeerib loobuda sellest meile juba tuntud traditsioonilisest Windowsi töölauast ja asendada see nn "Desktop as a service (DaaS)" teenusega. Sel juhul ei ole see uus DaaS töölaud enam seotud seadmetega - ta ei hakka enam riistvaraga assotsieeruma. Selle asemel on uus DaaS töölaud nagu mingi portaal, kus esitatakse siis kasutaja programmid, andmed jne. Sel juhul võib Windows 8 töölaud osutuda virtuaalseks töölauaks, mis baseerub pilvele - nii võib Windows 8's terve ettevõtte üles panna...
Teiseks võimaluseks on see et ka vana harjumuspärane töölaud (Desktop) jäetakse alles, aga kasutajale antakse võimalus nende vahel ümber lülituda...
Reservkoopiate automaatne pilve viimine?
"Me töötame praegu Windows Azure baasil olevate teenustega, mis integreeritakse Microsoft'i mõningate onlain-teenustega ja Windows 8 varukoopiate loomise süsteemiga." - Microsofti asjameeste teade...
Märkus: Tulevase Windows 8 puhul võib tema töölaud hakata välja nägema hoopis uut moodi, kus meile juba tuttavad ja harjumuspärased ikoonid on kadunud ning neid asendavad mingid imelikud "mullid" (bubbles), mis on seotud failide- ja Internetis asuva informatsiooniga:
Neid mulle genereeritakse automaatselt ja nad luuakse vastavalt kategooriatele (personaalne, meelelahutus, mängud jne), aga neid võib ka kasutaja luua. Näiteks kui kasutaja klikib sellele mullikesele, mis kuvab planeeritud lende, siis võib ta vaadata ka alternatiivseid lende koos kogu muu infoga (lendude ärajätmised, viivitused, hinnad jne) - kasutaja võib siin oma reise muuta.
Ühesõnaga huvitav ja suurte küsimärkidega värk ning paljudele kasutajatele võib olla ei istugi see uut tüüpi kasutajaliides (ükskõik kuidas ta ka välja hakkab nägema).
Uuendatud sept. 2011: Nüüd ilmus välja Windows 8 DP versioon ja sellist "mullikestega" uut ekraani ta küll just ei oma, aga seda asendab eeltoodud jutule üsna sarnaste võimalustega täiesti uus kasutajaliides - Metro stiilis Start ekraan (uut tüüpi Start menüü) - Windows 8 tutvustus seal.
< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda
Saada ka enda tuttavale lugemiseks!
