Võrgutöö ja koduvõrgu loomine (XP, Vista, Win 7)
I. osa
- Eelsõna ja ühine Internetikasutamine
- Mida uut on Windows 7's (võrreldes Vistaga)?
- 'Network and Sharing Center' avamine
- Mida tähendavad 'Home Network', 'Work Network' ja 'Public Network' võrguprofiilid?
- Koduvõrgu jaoks vajalik riistvara (seadmed)
- Milliseid võrke kasutatakse?
- Internetiühenduse tüübid ehk kuidas me Internetti pääseme
Eelsõna ja ühine Internetikasutamine:
Kodu- või väikefirma kompuutervõrgu (kus võivad olla Windowsi erinevate versioonidega kompuutrid) loomine ei ole enam mingi probleem ja traadita ehk traadivaba (juhtmevaba) arvutivõrgu ülesseadmine ei nõua nüüd mingit konfigureerimist ning tänu seda kaasaegsetele traadita ehk traadivaba riistvara seadmetele - kui Sa oled oma traadita võrgu ülesse seadnud, siis võid otsekohe hakata temaga tööle. Koduvõrgus peab olema vähemalt kaks kompuutrit, näiteks üks lauakompuuter ja üks sülearvuti või siis näiteks kaks sülearvutit.
Kui Sa kasutad ainult sülearvutit, ka siis tuleks siit üht-teist läbi lugeda, sest temaga ühendad Sa end traadita võrkudesse ja siin kerkivad ülesse näiteks turvalisuse probleemid...
Edaspidi räägimegi lihtsa kodu- või siis väikefirma arvutivõrgu (nn Workgroup-baasiga võrkude) loomisest kus iga kompuuter omab omaenda kasutajakontode ja ühiskasutatavate kaustadega andmebaasi, draivereid ning printereid - see on nn "peer-to-peer" võrk (partnervõrk, kus võrgus asuvad kompuutrid on samaaegselt nii kliendid kui ka serverid ja mis jagavad oma ressursse/faile ka teiste võrgus olevate laua- ja sülearvutitega).
Märkus: Suuremad võrgud ehitatakse ümber serveri, mille kaudu juhitakse siis kõiki ülejäänuid kompuutreid ja nende kasutajakontosid - kompuutritele jagatakse õigusi, kehtestatakse keeldusid ja piiranguid jne... Peale selle asub serveris ka tsentraliseeritud andmebaas, mida saavad siis kasutada ka kõik ülejäänud kompuutrid vastavalt neile kehtestatud juurdepääsu õigustele.
Peale ühiskasutatavate ressursside saab koduvõrgus kasutada ka ühist Internetiühendust:
- Ruuteri (router) abil, kus kõik võrgus olevad kompuutrid on ühendatud Internetti ruuteri kaudu. Antud ühendus on kaasaegne ja turvalisem ning seda tulekski kasutada siis kui Sul on alaline Internetiühendus (kiire kaabel või DSL ühendus).
- Internet Connection Sharing (ICS), see on alternatiivne kehvem meetod ja siin omab Internetiühendust ainult üks kompuuter ja kõik ülejäänud arvutid kasutavad siis Internetiühendust antud kompuutri kaudu. Seda ühendust võib siis kasutada kui Sa kasutad dial-up ühendust (sissehelistamisühendust).
Mida uut on Windows 7's (võrreldes Vistaga)?
1) HomeGroup - see uus vahend teeb olemasolevate kompuutrite vahel ressursside jagamise väga lihtsaks. Kui Sa ühendad end koduvõrku, siis pakub Win 7 Sulle automaatset Homegroup'iga ühinemist ja kui Sa nõus oled, siis saavad kõikidele Sinu dokumentidele, muusikafailidele, piltidele jne, milledele Sa lubad juurdepääsu, ligi ka kõik ülejäänud võrgus asuvad arvutid, mis kasutavad Windows 7't.
NB! Et kõik Sinu koduvõrgus asuvad kompuutrid saaksid kasutada seda HomeGroup vahendit, siis peab neisse olema installeeritud Windows 7. Ressursside (dokumentide, piltide, muusika, video ja printeri) ühine kasutamine ja üksteisega jagamine HomeGraup vahendi abil on ainult siis teostatav kui kõik kompuutrid kasutavad Windows 7 operatsioonisüsteemi. Kui Sinu mingi kompuuter, näiteks sülearvuti, jooksutab Windows XP'd ja lauaarvuti Windows 7't, siis ei ole mõtet seda HomeGroup'i sisse lülitada - teeb "asja" ainult segasemaks. Kui Sinu kompuutrid kasutavad erinevaid Windowse, siis tuleb ressursside ühiseks jagamiseks kasutada Windowsi vanu juba äraproovitud meetodeid, millest tuleb ka edaspidi juttu.
Kui Sul ei ole koduvõrku, siis ära üldse seda HomeGroup vahendit torgi - hoiad süsteemi ressursse tsipa kokku.
2) Wi-Fi Protected Setup (WPS) - lubab lihtsalt ja turvaliselt konfigureerida traadita ehk traadivaba võrguseadmeid ( ruuterid, printerid, kaamerad, mängukonsoolid jne, jne).
3) Mobiilfirmade teenuste tugi - Sa võid ilma mingi tarkvara installeerimiseta ühendada ennast vastava adapteri abiga mobiilfirma mingi teenusega, näiteks 3G.
4) On veel ka muid täiustusi, näiteks turvalisuse, TCP/IP protokolli (sh ka IPv4 ja IPv6 osas) jne osas.
NB! Kui osa pilte ei ilmu siin dokumendis päris terviklikult (täissuuruses), siis klõpsa oma brauseriakna tööriistariba nupule
(Refresh-värskenda)
või siis nupule 
(Reload-lae
ümber), aga Internet Explorer 8 brauseriaknas klõpsa aadressiriba paremas otsas asuvale värskendamisnupule 
. Network and Sharing Center akna avamine:
Network and Sharing Center akna kaudu saad Sa konfigureerida võrgu jaoks vajaminevat tarkvara ja riistvara, vaadata võrguressursse, lubada ühiskasutatavaid ressursse oma kompuutris ja diagnoosida võrguprobleeme.
Sa võid ta avada mitmel moel ja paljudel juhtudel pead Sa selleks omama administraatori õigusi:
1) Kliki ekraani paremal allääres teadete väljal Network ikoonile ja seejärel kliki Open Network and
Sharing Center lingile:
>>> 
2) Kliki nupule Start ja hakka Search otsingukasti tippima sõna network seni kuni ülesse otsingutulemustesse ilmub Network and Sharing Center link; kliki antud lingile.
3) Kliki nupule Start, siis Control Panel, seejärel Network and Internet ja lõpuks Network and Sharing
Center.
4) Kui Sul on avatud Network kaust, siis kliki üleval tööriistaribal Network and Sharing Center nupule.
All ongi avatud Network and Sharing Center aken:
Sellest 'Network and Sharing Center' aknast ja tema funktsioonidest tuleb veel edaspidi juttu...
Ülesse
Mida tähendavad 'Home Network', 'Work Network' ja 'Public Network' võrguprofiilid?
Wndows 7 liigitab võrgud nende asukohtade (network location) järgi, st jagab nad kategooriatesse ehk võrgu tüüpidesse ja seejärel rakendab igale võrgukategooriale ka vastavad turva- ja muud seadistused. Seega kujutab Windows 7 'network location' endast ühte võrguprofiili, mis sisaldab võrgu ja ühiskasutatavate ressursside seadistuste kollektsiooni, mida rakendatakse sellele võrgule, millega Sa ühenduses oled.
Need võrgu profiilid/kategooriad on eriti vajalikud neile kasutajatele, kes liiguvad tihti ringi ja lülitavad enda kompuutri paljudesse erinevatesse võrkudesse. Sa võid näiteks oma läpakat kasutada nii tööl sealses võrgus kui ka kodus omaenda võrgus ja puhkepäevadel näiteks oma ämma juures sealses võrgus. Seega lülitad Sa oma kompuutri iga kord uude võrku - iga kord, kui Sa ühendad oma kompuutri uue võrguga, omistab Win 7 talle vastava võrguprofiili (kategooria). Sa saad sel teel lülitada ennast kiiresti uude võrku nii et Sa ei pea enam mingit vaeva nägema ja kõik Sinu turva- ja muud võrguseadistused on juba paika pandud - Sul tuleb valida ainult vastav võrgu profiil (võrgu kategooria, 'network location').
Kui Sa installeerid Windows 7't ja juhul kui tema installeerimise käigus suudetakse tuvastada seda et Sul on momendil Internetiühendus olemas, siis palutakse Sul installimise käigus valida ka üks ülalloetletust võrgu tüüpidest (vaata eelmist pilti) ja need tähendavad:
1) Home network - vali see võrgu tüüp siis kui Sa kasutad omaenda kodust ja turvalist võrku. Selle valiku puhul lülitatakse sisse ka see eelpoolmainitud uus HomeGroup vahend, et saaks kasutada ühiseid võrguressursse. Kui Sul ikka võrku ei ole, siis ära teda vali, sest muidu kaotad Sa Internetiühenduse - vali "Public network".
Märkus: Windows 7's võib ainult Home Network võrgu tüüp kasutada seda HomeGroup vahendit. Vistas olid aga Home ja Work võrgu tüübid praktiliselt täiesti identsed.
2) Work network - vali see võrgu tüüp siis kui Sa oled ühendatud usaldusväärsesse võrku, näiteks oma firma võrku. Sel juhul lülitatakse sisse 'network discovery' (võrguavastaja) vahend, mis lubab Sul antud võrgus näha teisi kompuutreid ja teistel arvutitel näha ka Sinu kompuutrit.
3) Public network - sellist võrgu tüüpi kasuta avalikes kohtades (traadita hotspot'id, kohvikud, hotellid, lennujaamad, raaamatukogud jms kohad). Antud juhul toimub Internetiga tavaliselt otseühendus ja 'Network discovery' vahend on siin välja lülitatud. Sa võid selle võrgu tüübi valida ka siis kui Sa ei oma kodust võrku ja üldse on see võrgukategooria kõige turvalisem.
Märkus: Seega, kui Sul on Internetiühendus olemas ja Windows 7 Setup suudab installeerimise käigus Sinu võrgukaardi või modemi tuvastada, siis ilmuvad seoses võrguga tegelikult 3 alltoodud akent. Esimeses aknas vali kas kõige ülemine "Home network" (kui Sul on kodus arvutivõrk) või siis kõige alumine "Public network" (vali see kõige alumine juhul kui Sa ei oska määratleda ja pealegi on see palju turvalisem variant); Sa võid hiljem igal ajal oma võrgu tüüpi muuta - kliki pisipiltidele, et neid suurendada:
Märkus: Kui Sul ikka võrku ei ole, siis ära teda vali, sest muidu kaotad Sa Internetiühenduse - vali "Public network".
NB! Juhul kui Sul see eelmine aken ei ilmu, siis kuvatakse ta hiljem Sinu töölauale siis kui Sa oled suutnud oma Internetiühenduse taastada.
Olenevalt sellest, et millise parameetri Sa eelmises aknas valisid, ilmub ka vastavalt järgmine aken, kus Sa ei pea midagi tegema:
Võib ka ilmuda veel üks võrgu konfigureerimise aken, kus võid enda koduse võrgu jaoks parooli luua, kui Sa ei soovi mingeid paroole luua (neid võib ka hiljem teha), siis klõpsa nupule Skip:
Kui Sul ei olnud Internetiühendust või kui Sinu arvuti modemit/võrgukaarti ei suudeta tuvastada, siis need kolm eelmist akent ei ilmu...
NB! Kui Sa kasutad sülearvutit ja juhul kui Sa oled ühendatud mitmesse võrku (võrgu tüüpi), siis kasutab Windows kolme võrgu turvaseadistuste gruppi: privaatse võrgu (Home või Work network), avaliku võrgu (Public network) ja domeenipõhise (domain) võrgu jaoks.
Windows Firewall (tulemüür) kasutab sel puhul kolme profiili: Home või Work (Private) network, Public network ja Domain network, kus igaüks neist on seotud vastava võrgu tüübiga.
Nüüd juhul kui Sa oled ühendatud Public võrku ja kui Windows Firewall on Sul sisse lülitatud, siis hakkavad mõned programmid ning teenused (services) küsima Sult luba võrku pääsemiseks. Siin vaatagi hoolega seda et milliste programmide ja teenustega tegu on, sest kui Sa lubad neil tulemüüri kaudu võrguga ühendust võtta, siis on nad avatud kogu avaliku võrgu jaoks.
Network and Sharing Center aknas näed Sa "View your active networks" sektsioonis oma jooksvat võrgu tüüpi ja antud näite kohaselt on selleks "Public network" (vaata alumist pilti).
Et oma käesolevat võrgu tüüpi muuta, kliki ekraani paremal allääres teadete väljal Network ikoonile ja seejärel kliki Open Network and Sharing Center lingile. Nüüd kliki Network and Sharing Center aknas "View your active networks" sektsioonis oma jooksvat võrgu tüüpi tähistavale lingile ja vali avatavas dialoogiaknas vajalik võrgu tüüp - pilt.
Vali (muuda) oma võrgu tüüpi ja nagu Sa alltulevalt pildilt näed, siis pead Sa "Home network" ja "Work network" valimisel omama administraatori õigusi - nende linkide juures tähistavad seda nõuet ka vastavad UAC ikoonid:
Ülesse
Võrgutöö seadmed (koduvõrgu jaoks vajalik riistvara):
Et seada ülesse koduvõrku peavad Sul peale kahe-kolme kompuutri (k.a. sülearvutid) olema ka vastavad võrgutöö seadmed, mis tuleb ka konfigureerida.
Koduvõrkude loomiseks kasutatakse erinevaid võrgutehnoloogiate tüüpe ja saadaval on väga palju erinevaid võrguseadmeid nii et nende ostmine on üsnagi keeruline. Enne kui Sa hakkad mingit riistvara ostma, otsusta ära see et millist tüüpi võrgutehnoloogiat Sa kasutama hakkad (info siinsamas allpool).
Router (ruuter), Switch (lüliti ehk kommutaator), Hub ('repeater' - repiiter ehk jaotur) ja võrgu muu riistvara: Kõige lihtsamaks võrgukonfiguratsiooniks on see kui Sinu kompuuter on ainult modemi kaudu Internetiga (Sinu ISP-ga) ühendatud. See ei ole koduvõrk: Siin ei saa Wi-Fi seadmetega (näiteks tahvelarvutid, sülearvutid, mobiiltelefonid jms traadita seadmed) Internetiühendust luua:
Kui Sa kasutad aga lisaks ka ruuterit (router), siis ilmnevad kohe suured eelised. Arvestades ruuterite suhtelise odavusega ja seda et kõik kaasaegsed ruuterid sisaldavad lisaks ka sisseehitatud tulemüüri ning muid kasulikke funktsioone, siis on alati mõtekas lisaks modemile kasutada ka ruuterit. Tegelikult on kõik tänapäeva koduruuterid kolme võrgukomponendi kombinatsioon: ruuter ise + tulemüür + switch [kui osta, siis osta juba traadita ruuter ('Wireless router')].
Isegi kui Sa ei kavatse mingit koduvõrku lähitulevikus luua, on ikkagi mõtekas osta ka traadita ruuter ('Wireless router') ja panna ta oma modemi ja lauakompuutri vahele. Sel juhul saad peale vajaliku tulemüüri juurdelisamise luua igal ajal ka pisikese lihtsa koduvõrgu või siis kasutada kodus Internetis surhvamiseks ka oma sülearvutit või tahvelarvutit. (Lisaks sellele ruuteri tulemüürile peab Sul olema sisse lülitatud ka Windowsi enda või siis mingi kolmandate firmade tulemüür.)
Ruuter täidab järgmisi funktsioone:
- IP ühine kasutamine ('IP sharing' funktsioon): Sinu Interneti-teenuse pakkuja (ISP) annab Sulle ainult ühe IP aadressi. Kui Sa omad lauaarvutit, sülearvutit, tahvelarvutit jne, siis jääb ühest IP aadressist väheseks. Aga kui Sa omad ka ruuterit, siis saad tema kaudu kasutada kõiki oma seadmeid, et Internetti pääseda—ruuter juhib kõiki neid ühendusi (kasutades seda ühteainsat IP aadressi).
- Tulemüür (firewall): Kaasaegsed ruuterid sisaldavad ka sisse-ehitatud füüsilist tulemüüri. Isegi kui Sa kasutad ainult lauaarvutit ja kui Sa mingit võrku ei loo, siis on ikkagi kasulik osta ka see ruuter - juba sellesama täiendava tulemüüri pärast. (Vaatamata ruuteri tulemüürile tuleb ka Windowsi enda või siis kolmandate firmade tulemüür sisse lülitada - mõlemad peavad töötama!)
- Network Address Translation (NAT): See on seotud 'IP sharing' funktsiooniga ja ta edastab infopaketid õigetele võrguseadmetele.
- Dynamic Host Configuration (DHCP): Selle funktsiooni abil tehakse uute võrguseadmete koduvõrku lisamisel nende konfigureerimine automaatselt ilma et Sa peaksid seda ise käsitsi tegema. Näiteks kui Sa lisad oma võrku mingi uue kompuutri, siis konfigureeritakse ta automaatselt.
- Switch (lüliti/jaotur ehk kommutaator): Lisaks eeltoodule võib ruuter tegutseda ka kui switch. Võrgu lüliti/kommutaator on väike riistvara, mis juhib võrku lülitatud kompuutrite omavahelist kommunikatsiooni, näiteks tema abil saad Sa oma lauakompuutrilt kopeerida mingi filmi otse oma sülearvutile... Enamus ruutereid omavad 4 Ethernet porti, mis lubavad Sul temaga füüsiliselt ühendada kuni neli seadet ja mis saavad sel teel üksteisega suhelda otse sellesama 'switch' funktsiooni abil. Juhul kui Sa vajad aga rohkem kui nelja ühendust ja kui Sa kasutad traadiga (Ethernet) koduvõrku, siis osta juurde üks vastva arvu portidega lüliti (switch) - Wi-Fi ruuteri ja ainult Wi-Fi koduvõrgu (traadita võrgu) puhul ei ole seda vaja teha.
Varem kasutati nende lülitite (switch) asemel hoopis kehvemaid hub (ka jaotur) seadmeid, sest nad olid lülititest palju odavamad. 'Hub' on väga lihtne võrguseade, mille abil saab küll võrgus asuvaid seadmeid omavahel ühendada, aga ta on "loll" võrguseade, mis ei kontrolli ega halda infoliiklust, mis läbi tema läheb (vastupidiselt lülititele, mis oskavad andmepakettidega suhela ja neid siis õigele võrguseadmele kiirelt edasi suunata).
Switch ei ole ruuteri asendaja, Sa pead suurema võrgu olemasolul kasutama nii ruuterit kui ka lülitit - ruuter on modemi ja switch'i vahelüli. Lülita osa või siis kõik oma seadmed ruuterist lahti ja lülita nad seejärel switch'i külge ning ühenda siis switch omakorda ruuteri külge:
Nüüd siis võrgutöö seadmetest üksikasjalikum ülevaade:
1) Modem - see on Sul kõigi eelduste kohaselt juba olemas ja ta on riistvaraseade (signaalide moduleerija-demoduleerija), mis moduleerib kodeeritud digitaalsest infost analoogsignaalid, et seda infot saaks seejärel üle sidekanalite edastada ning samas demoduleerib sellised saabunud analoogsignaalid, et dekodeerida vastuvõetud informatsiooni - ühesõnaga ta genereerib signaale, mida on lihtne edasi saata ja dekodeerib saabunud sõnumid.
Modemeid liigitatakse tavaliselt selle järgi, et kui palju andmeid nad on suutelised antud ajahetkes edastama ja seda mõõdetakse ühes sekundis edastatavate bittide hulgaga (bit/s või bps). Tänapäeval kasutatakse põhiliselt lairiba ehk digitaalmodemeid, mis on siis kaabel- ja ADSL (DSL - Digital Subscriber Line) modemid, kus kaabelmodemid ühendatakse TV-kaabli (koaksiaal- või siis märksa parema fiiberoptilise kaabli) külge ja DSL modemid ühendatakse telefonikaabli külge.
Märkus: Vanematel standartsetel analoogmodemitel, mida kasutatakse sissehelistamise (dial-up) võrgutöös, on andmete edastamise maksimaalseks kiiruseks ainult 56 000 bitti sekundis (56 Kbps).
Kaablemodem, kus kõige parempoolsema pistikuga ühendatakse TV-kaabel, mille teine ots läheb harukarpi, mis jagab TV-kaabli kaheks haruks: üks läheb televiisorisse ja teine siiasamasse kaabelmodemisse. Paremalt teisest USB pordist läheb kaabel Sinu kompuutri USB porti või siis alternatiivina võid paremalt kolmandast Etherneti pordist viia kaabli oma arvuti Ethernet porti (võrgupessa). Kui Sa lood koduvõrgu, siis saad sellesama Ethernet pordi kaudu ühendada omavahel modemi ja ruuteri (kohtvõrgu jaoturi); ruuteris ühendad võrgukaabli Internetiporti (ehk WAN - 'Wide area network' ehk 'Link' ehk 'Out' porti).
DSL modemist viid kõige vasakpoolsemast DSL pordist kaabli telefoniliini vastavasse pistikusse ja parempoolsema Ethernet pordist viid võrgukaabli oma arvuti võrguporti või siis koduvõrgu olemasolul ruuteri Interneti (või WAN või Link või Out) porti.
Siia adapterisse ühendadki DSL modemist tuleva kaabli ja kusjuures iga telefoni külge tuleb lisada ka vastav filter (seade).
On olemas nii väliseid kui ka seesmisi modemeid, mis on juba integreeritud Sinu sülearvutisse; on ka modemeid, kuhu on lisatud ruuteri funktsioon ja omakorda on ruutereid, kuhu on ka modem juba sisse ehitatud.
Peale selle pakutakse ka väliseid lairiba USB modemeid, mille võid torgata oma laua- või sülearvuti USB porti (pessa) ja pidada tema abil suvalisest kohast Internetiühendust:
Ja kõige lõpuks on olemas ka traadita modemid (wireless modem) ja nende puhul ei ole traadiga ühendust vaja ning Sa saad oma koduvõrgus sellist modemit kasutada korraga kõikide kompuutrite jaoks (neil peab olema traadita võrgukaart, mis on kaasaegsetessse sülearvutitessse juba sisse ehitatud).
2) Võrgukaart (võrguadapter ehk NIC) - iga kompuuter, mis tahab võrgus teiste kompuutritega "suhelda", peab omama mingit võrgukaarti, need võrgukaardid võivad olla nii sisemised kui ka välimised. Seesmised võrgukaardid võivad olla installeeritud otse kompuutri emaplaadile või siis emaplaadil olevasse PCI slotti (pessa) lauakompuutrite puhul ja mini-PCI slotti sülearvutite olemasolul.
All on kaks pilti raadioühenduse (Wi-Fi ehk wireless - traadita/juhtmevaba), Etherneti (traadiga ehk juhtmega/kaabliga võrgud, kus kasutatakse Etherneti kaablit) ja HPNA (telefoniliini) võrguadapteritest, kus on olemas mitu võrguühenduse võimalust:
Lauakompuutri PCI slotti torgatav Ethernet võrgukaart (10/100/1000Mbps):
Sülearvutite ja Notebook arvutite puhul kasutatakse selleks PCMCIA või PC Card võrguadaptereid, mis installitakse PC Card slotti (pessa):
Väliseid võrguadaptereid saab tavaliselt ühendada kas USB porti või siis sülearvutite PC Card slotti (või tema USB porti):
...................... 
Väliste traadivaba (juhtmevaba) võrguadapterite ehk Wi-Fi adapterite ostmisel jälgi seda et nad sobikisid ka Windows 7-ga ning installeeri ta nii nagu poest kaasaantud juhis õpetab. Tavaliselt tuleb nende puhul alguses kasutada poest kaasaantud CD plaati, et sealt installeerida vajalikud "jubinad" ja kui see on tehtud, tuleb seejärel (mitte varem!) ühendada see väline wi-fi adapter oma arvutiga. Windows XP puhul käib see mõnikord isegi kahes etapis: algul kasutad cd plaati, seejärel ühendad adapteri USB porti või PC Card slotti ja siis järgid ilmuva riistvara installeerimise nõustaja juhiseid.
Kõik kaasaegsed sülearvutid ja ka osa lauaarvuteid juba omavad sisseintegreeritud Wi-Fi (juhtmevabu) võrguadaptereid ning seega ei ole neid vaja osta, aga muretseda võib ta sel juhul kui Sinu sülearvutis ta puudub või kui Sa tahad ühendada oma lauaarvuti ilma juhtmeta kodu või kontorivõrku.
Traadiga (juhtmetega) võrkude puhul kasutavad enamik võrgukaarte Ethernet standardit ja traadita/traadivaba (juhtmevaba) võrkude puhul kasutavad adapterid (võrgukaardid) 802 11 (Wi-Fi) standardi erinevaid versioone.
3) Keskne ehk tsentraalne ühenduspunkt - hub, switch, ruuter või juurdepääsupunkt. Kui Sul on traadiga (juhtmetega) võrk ehk siis Ethernet võrk, siis kasuta hub (kohtvõrgu jaotur) või siis koduvõrkude puhul kaasaegsemat switch (lüliti ehk kommutaator) võrguseadet, et ühendada kõik oma kompuutrid ja muud võrguseadmed traadiga võrku. Uuematel ruuteritel (router) on selline funktsioon juba sisse ehitatud ja seega piisab ainult ruuteri olemasolust (suurema koduvõrgu loomisel pead lisaks sellele ka switch võrguseadme hankima).
Kui aga kasutad traadita, st ilma juhtmeteta võrku, siis peab Sul olema juurdepääsupunkt (wireless access point). Uuematel ruuteritel on see funktsioon juba olemas ja ka siin piisab ainult traadita ruuteri olemasolust (suurema koduvõrgu loomisel pead lisaks sellele ka traadita juurdepääsupunkti hankima).
Hub (jaotur) seadme puhul peab silmas pidama seda et tal on ka rohkem spetsiifilisemaid definitsioone ja see sõltub juba Ethernet võrgu ühenduspunktide tüüpidest ja need on. Hub on üsna lai mõiste ja siia alla kuuluvad mitmed võrguseadmed:
- Hub ('repeater' - repiiter ehk jaotur) - kompuutervõrkude puhul on hub väike ja lihtne laiendusseade, mida kasutatakse mitme kompuutri omavahel ühendamiseks. Hub on neist kohtvõrgu jaoturitest ehk laiendajatest kõige lihtsam ja aeglasem võrguseade, mis omab mõnda ühenduspesa (port'i), milledesse võib torgata kompuutrite ning muude võrguseadmete ühenduskaablid. Tema puhul saabuvad andmed ühte porti ja seejärel edastatakse nad korraga kõikidesse teistesse portidesse, mis tekitab mittevajaliku võrguliikluse. (Temast oli eelpool juba ka juttu.)
..................................... 
- Switch (lüliti/jaotur ehk kommutaator) - selle seadme puhul kasutatakse aga iga ühendatud võrguseadme unikaalset Media Access Control (MAC) aadressi ja seetõttu suudab 'lüliti' saata andmed edasi ainult sinna porti, kuhu on ühendatud vajalik võrguseade. Antud seade (switch) on märksa kiirem ja ka turvalisem võrguseade kui seda on hub. (Ka temast oli eelpool juba ka juttu.)
- Router (ruuter) - antud võrguseadet kasutatakse kahe või mitme traadita (traadivaba) või traadiga võrgu omavahel ühendamiseks ("hub'i" ja "switch'i" kasutatakse ühesainsas võrgus kompuutrite omavahel ühendamiseks).
Väikses kohtvõrgus (näiteks kodu- või väikefirma võrgus) kasutatakse ruuterit ka selleks, et ühendada see lokaalne võrk oma ISP-ga (Interneti-teenuste pakkujaga) - meie jaoks oluline.
.............................. 
Residential gateway (Internet gateway/broadband router/gateway router - marsruuter ehk lairibaruuter ehk tugijaam) - see marsruuter omab lisaks ka Network Address Translation (NAT) ja Dynamic Host Confguration Protocol (DHCP) väga vajalikke funtsioone. NAT funktsioon lubab võrgus mitmel kompuutril kasutada ühiselt ühteainsat avalikku IP aadressi. DHCP aga lubab igale võrgus asuvale kompuutrile määrata IP aadressi. Paljud sellised ruuterid omavad ka sisseehitatud tulemüüri ja muid turvaelemente.
Residential gateway on seega riistvara seade, mis ühendab Sinu koduvõrgu Internetiga ja antud seade istub Sinu DSL/kaabelmodemi ning koduvõrgu vahel ja ta ilmub Internetti kui üksainus "kompuuter" varjates koduvõrgu teised kompuutrid. Alltuleval pildil on antud koduvõrgus peale marsruuteri olemas veel ka tavaline jaotur (hub), mis on ühendatud marsruuteriga. Kompuutreid ja muid jaotureid võib ka otse marsuuteri külge lülitada, tavaliselt on nendel olemas selleks neli Ethernet porti.
Kõik uuemad ja paremad residential gateway võrguseadmed omavad ka kaabelmodemi või juurdepääsupunkti (wireless access point) või mõlema funktsioone ning seega ei ole Sul vajadust osta neid eraldi seadmeid.
Osa kaasaegseid modemeid sisaldavad ka ruuteri ja juurdepääsupunkti funktsioone, mis on väga hea lahendus kodu- ja väikefirma võrkude loomiseks, näiteks kui Sul ei ole veel Internetühendust ja modemit, siis võid osta just sellise traadita modemi (Wireless Modem Router).
Traadita residential gateway (wireless/broadband gateway või wireless router - traadita marsruuter või lihtsalt ruuter või lairibaruuter ehk tugijaam) - selline seade lubab omavahel ühendada nii Wi-Fi adapteritega kui ka Ethernet adapteritega varustatud kompuutreid (+ muud võrguseadmed), st teda võib korraga kasutada nii traadiga kui ka traadita võrkude puhul. Enamik neist kaasaegsetest traadita ruuteritest omavad ka sisseehitatud tulemüüri, juurdepääsupunkti ja osad neist ka sisseehitatud modemit (sel juhul ei ole Sul modemit vajagi):
..................... 
All ongi ära toodud üks selline üsna kaasaegne multifunktsionaalne D-Link Wireless Router (tugijaam), kus on ka sisseehitatud tulemüür:
Taolise ülaltoodud traadita ruuteri võid näiteks osta siis kui Sul on üks või paar-kolm lauakompuutrit ja sülearvutit või Notebook'i; lauakompuutri (või lauakompuutrid) ühendad tavaliste võrgukaablite (Ethernet kaablite) abil ruuteri ühte või mitmesse LAN porti ja kuna tänapäeva sülearvutites on juba sisseehitatud Wi-Fi adapaterid olemas, siis saab neid selle ruuteriga kohe ka kasutama hakata - kodukasutajale sobivad sellised traadita ruuterid, mille hinnaskaalaks on kusagil 600 - 800.-
Sa võid peale arvutite ühendada taolisse võrku ka kõik muud traadita (Wi-Fi) seadmed: printeri, mobla, mänukonsooli, WiFi kaamera, meediapleieri jne...
Kui Sa ei taha ka lauakompuutril seda Ethernet ühenduskaablit kasutada ja kui Sinu lauakompuutris ei ole sisseehitatud wi-fi adapterit, siis võid osta välise USB Wi-Fi adapteri või siis seesmise PCI Wi-Fi võrgukaardi ning selle abil siis pidada antud ruuteriga sidet.
Kui Sul on mitu lauakompuutrit ja kui nad on ühes ruumis, siis võid nad samuti ühendada nendesse LAN portidesse. Juhul kui osa lauakompuutreid asub eemal teises toas, siis võid nende puhul kasutada tavalist jaoturit (switch), et neid seal omavahel võrku ühendada ja seejärel ühendada see jaotur Ethernet kaabli abil siia traadita ruuteri LAN porti. ((Kaasaegsete võrguseadmete puhul ei pea kahe ühesuguse võrguseadme omavahel ühendamiseks enam kasutama nn Ethernet ristkaablit (crossover kaablit) vaid Sa võid siin kasutada tavalist Ethernet võrgukaablit.)
Kaasaegsete mitte just kõige kallimate traadita ruuterite leviala (kasutusala) on kuni 100 m (sisetingimustes) ja kuni 300 m (välitingimustes) - üsna hea näitaja.
NB! Kui Sul olemas mingi riistvaraline tülemüür (näiteks see, mis on sisseehitatud Sinu traadita ruuterisse), siis peab silmas pidama ka seda et sellest ainuüksi ei piisa vaid Sul peab ka oma Windowsis olema aktiveeritud kas tema enda või siis kolmandate firmade tulemüür - riistvaraline tulemüür on küll kiirem ja turvalisem, aga ta on ainult esmaseks ning täiendavaks kaitsekihiks... (Ruuterist oli veel ka eelpool juttu.)
- Wireless access point (traadita juurdepääsupunkt) - Kui Sa kasutad traadita ruuterit ja kui Sul on ülesse seatud traadita (juhtmevaba) võrk ning kui Sa tahad seda võrku laiendada, siis peab Sul lisaks olema ka traadita juurdepääsupunkt. Seda juurdepääsupunkti (acces point või AP) läheb ka siis vaja kui Sul on juba tavaline traadiga (juhtmega) Ethernet võrk olemas ja Sa tahad teda laiendada/suurendada, siis lisad sinna juurdepääsupunkti ning ühendad ta Ethernet kaabliga oma traadita ruuteri külge.
Wireless access point (AP või WAP) on spetsiaalselt konfigureeritud seade, mida kasutatakse traadita lokaalses võrgus (WLAN) ja mis tegutseb kui keskne traadita lokaalvõrgu raadiosignaalide vastuvõtja ning edasisaatja.
............................
Märkus: Siin ja edaspidi räägin ma põhiliselt traadita ruuterist (wireless router) kuid kogu järgnev jutt kehtib ka juurdepääsupunkti (access point) kohta. Praegu on kasulikum osta ikka see traadita ruuter, ta on küll natuke kallim, aga see tasub enda ära, sest ta omab rohkem vajalikke funktsioone ja ta teeb Sinu traadita võrgu turvaliseks; pealegi omavad kaasaegsed ruuterid ka access point funktsiooni...
Traadita juurdepääsupunkti (või juurdepääsupunktid) võiks ainult sel juhul osta kui Sa tahad oma juba olemasolevat Ethernet võrku (st traadiga ehk kaablitega ühendatud võrku) laiendada või siis kui Sa omad (või plaanid muretseda) rohkem kui nelja traadita kompuutrit (Wi-Fi võrguadapteriga kompuutrit).
Ja üleüldse ei maksaks igasuguste seadmete ostmisel raha kokku hoida, sest Sul tuleb oma odav riistvara varem või hiljem paremaga asendada - ära koonerda (!) ja kui raha vähe, siis küsi Euroliidust juurde.
Kui saad kellegi võõra, aga ahvatleva naisterahvaga kokku, siis ära kõrtsis samuti koonerda, kärista talle välja nii et maa on must - ehk saab siis ka talt "kätte". Ja kui ei saagi seda head- ja paremat kätte või kui Sa jood ise ennast "lambiks", siis kahetseda pole midagi, sest pidu oli ju meeldiv (vähemalt Sinule ja kelnerile ning uksehoidjale, kellele Sa heldelt jootraha viskasid).
Nii käis asi igatahes vanadel headel aegadel, tänapäeval on asjad võib olla (?) teistmoodi, enne kui Sind üleüldse jutule võetakse pead "esitama": uhke uue auto (liisitud), suure korteri või maja ( pangalaenuga muretsetud), firmajuhi või omaniku paberid (mis sest firma suurtes võlgades või juba ammu pankroti äärel); peale selle pead ikka korralikult ka riides olema ja et igalt poolt paistaksid välja maineka ning kalli firma "rekvisiidid"; lõpuks kui ikka suu lahti teed, siis hiilga oma jutuosavuse- ja tarkusega ning poeta igal võimalikul ja võimatul juhul oma targa juttu sisse ka hästi palju komplimente ning meelitusi - naised pidavat ju kõrvadega armastama - no on ikka loll väljend. (Mnjaa..., kui mina naine oleksin, siis saadaksin sellise meelituste ja komplimentide pilduja hoobilt kuu peale kui eriti kahtlase ja libeda mehe.)
....................................
5 kategooria kaablit kasutatakse Fast Ethernet (Kiire Ethernet) puhul ja kiiruseks on tema puhul kuni 100 Mbps, aga Cat 5e ja Cat 6 kaableid kasutatakse Gigabit Ethernet puhul, kus kiiruseks on kuni 1 Gbps - ka meie poodidest saab praegu neid Cat 5e kaableid ja kui Sul on vaja mitut kaablijuppi, siis ikka osta kõik nad ühe kategooriaga, näiteks Cat 5e kaablid:
Cat 5 võrgukaabel..... 
Cat 5e võrgukaabel ... 
Cat 6 kaabel Traadita võrgu puhul ei vajata mingeid kaableid.
Märkus: Peale selle peaks veel teadma ka 'crossover' (Etherneti ristkaabel või põõratud kaabel) nimelist kaablit, mida võib kasutada siis kui Sa tahad luua hästi lihtsa võrgu nii et Sa ei pea ostma ühtegi lisaseadet (ruuter, switch, access point jne). Sellist otseühenduse "võrku" kasutatakse siis kui Sa tahad kahe kompuutri (näiteks sülearvuti ja lauaarvuti) vahel vahetada oma faile või siis mängida mingeid mänge, aga sellise mooduse kasutamine oli rohkem siis vajalik kui tegemist oli Windowsi varasemate versioonidega (Win XP ja tema eellased). Nüüd on märksa lihtsam kasutada näiteks oma mälupulka, et viia failid ühest kompuutrist teise ja pealegi tekitab see ristkaabli abil loodud otseühendus probleeme nii et asi ei ole enam seda väärt...
Seda crossover kaablit peab mõnikord kasutama ka kahe ühesuguse võrguseadme (näiteks tavalise ja traadita ruuteri või hub'i) omavahel ühendamiseks kuigi paljude tänapäeva võrguseadmete ja kallimate võrgukaartide puhul võib kasutada ka tavalist Ethernet võrgukaablit (otsekaablit) - võrguseade või komuuter suudab nad ise "risti keerata". Alloleval pildil ongi see crossover kaabel, mis on üsna sarnane tavalise Ethernet võrgukaabliga:
NB! Lõpetuseks tahaks mainida seda et mida tuleks nende võrguseadmete ostmisel jälgida:
- Katsu osta kõik oma võrguseadmed, mis on valmistatud ühe firma poolt, siis ei teki ühildumisprobleeme ja võrku on ka lihtsam ning turvalisem ülesse seada. Näiteks saab praegu meie poodidest TRENDnet traadita ehk WiFi ruutereid (TRENDnet TEW-651BR wireless router), TRENDnet traadita USB adaptereid ehk võrgukaarte (150Mbps Mini Wireless N USB Adapter), TRENDnet traadita juurdepääsupunkte (wireless access point) jne.
- Kuna kasulikum ja mugavam on seada ülesse traadita- või segavõrku, siis on mõtekas osta traadita (traadivaba) ruuter, tal on palju nimesid, näiteks: traadita residential gateway või wireless/broadband gateway või wireless router või traadita marsruuter või lairibaruuter või tugijaam.
Selline seade lubab omavahel ühendada nii Wi-Fi adapteritega kui ka Ethernet adapteritega varustatud kompuutreid, st teda võib korraga kasutada nii traadiga kui ka traadita võrkude puhul. Osad neist omavad ka sisseehitatud modemit.
- Võrguseadmete ostmisel jälgi, et kõik ostetavad seadmed toetaksid Wi-Fi Protected Setup (WPS) funktsiooni (sellest tuleb edaspidi veel juttu), pakendil peaks see kirjas olema ja kaasaegsed seadmed peaks seda ka toetama.
Wi-Fi Protected Setup (WPS) lubab lihtsalt ja turvaliselt konfigureerida traadita ehk traadivaba võrguseadmeid ( ruuterid, printerid, kaamerad, mängukonsoolid jne, jne) ning temaga on seotud nn WPS nupp (WPS button).
WPS button võib olla nii füüsiline (seadme peal/küljes) kui ka elektrooniline (nõustajas või kasutajaliideses—simuleeritud elektroonile nupp) ja all on mõned sellised füüsilised WPS nupud ka ära toodud:
.................. 
..................
...................
- Et nad ühilduksid ka Windows 7'ga; üldiselt need seadmed, millede puhul on ära näidatud, et nad sobivad Windows Vistaga, peaksid ühilduma ka Windows 7'ga, aga tuleb ikka üle küsida...
- Näiteks, et traadita ruuter (ka traadiga) omaks järgmisi vahendeid: Firewall protection (sisseehitatud tulemüüri), Network Address Translation (NAT) ja Dynamic Host Confguration Protocol (DHCP) väga vajalikke funtsioone. Peale selle veel ka MAC aadresside filtreerimise, URL filtreerimise, IP aadresside filtreerimise, Wi-Fi Multimedia (WMM) tuge, staatilist IP režiimi ja UPnP Internet Gateway Device tuge.
Et tema ühendamistüübiks oleks: Wireless, wired.
Andmete edastamisprotokolliks: Ethernet, Fast Ethernet, IEEE 802.11b, IEEE 802.11g, IEEE 802.11n.
Krüptimise algoritmiks: 128-bit WEP, 64-bit WEP, WPA, WPA2, WPA-PSK, WPA2-PSK.
- Et traadita/traadivaba USB või PCMCIA (või PC Card) võrguadapter toetaks WPS funktsiooni ja et tema krüptimise algoritmiks oleks: 128-bit WEP, 64-bit WEP, WPA, WPA2, WPA-PSK, WPA2-PSK.
Märkus: Nendest traadita võrgu väga olulistest krüptimise algoritmidest loe siit.
Ülesse
Milliseid võrke (võrgu tüüpe) kasutatakse?
1) Ethernet (traadiga ehk juhtmega/kaabliga võrgud, kus kasutatakse Etherneti kaablit) - selliseid võrke hakati kasutama juba üle 30 aasta tagasi ja originaalne Ethernet võrk (10Base-T) edastab andmeid maksimaalse kiirusega 10 megabits sekundis. Fast Ethernet standard (100Base-T) võib andmeid aga edastada kiirusega 100 megabits sekundis ja teda kasutatakse enamikes kodu- ja väikefirmade kontorites. Uuemaks Ethernet standardiks on Gigabit Ethernet, mis lubab edastada andmeid kiirusega 1 gigabit (1 000 megabits) sekundis.
Võrgu võid ülesse ehitada mitmel viisil:
- Kodus ja väikefirma kontoris, kus ei ole võrgujuhtmeid laiali veetud, tuleb kompuutrid ja muud võrguseadmed ühendada otse hub'i (kohtvõrgu jaoturi) külge.
- Kodus ja väikefirma kontoris, kus on võrgujuhtmed mõõda seinu laiali veetud, tuleb võrguadapter (võrgukaart) ühendada vastavasse seinapistikusse ja installerida hub (seinale pandava paneeli kujul) sinna kohta, kust saab kõikidele võrguseadmetele lihtsalt ligi, st et seadmed oleksid jaoturist enam-vähem ühe kaugusel.
Tavalises traadiga (juhtmetega/kaablitega) võrgus tuleb kõik kompuutrid omavahel ühendada kas ühe või mitme ruuteri (router), lüliti (switch) või siis kohtvõrgu jaoturi (hub) kaudu. Internetiga (st oma ISP-ga) ühendamiseks kasuta ruuterit (või residential gateway'i), mis on siis peajaotur (hub) ja enamikesse taolistesse seadmetesse on kokku kombineeritud nii ruuter kui ka hub.
Sellist tüüpi seadme puhul ühenda oma väline DSL või kaabelmodem ruuteri Internetipessa (mida kutsutakse 'Wide area network' või 'WAN' või "Link" või "Out" pordiks) ja seejärel ühenda iga kompuuter või muu seade lokaalse võrgu ('Local area network' või 'LAN') portidesse (pistikupesadesse):
Märkus: Sinna WAN porti võid vajaduse korral lülitada ka lisajaoturi.
Ethernet kodu- või väikefirma võrk:
Etherneti võrgud on odavad ja kiired, aga kõik seadmed tuleb ühendada Etherneti kaablitega, mis või olla tülikas ning mõnel juhul ka keeruline (kui kompuutrid asuvad eraldi ruumides)
2) Wireless (raadioside võrgutehnoloogia - traadita ehk juhtmeta võrgud) - sellised võrgud kasutavad oma tööks raadiolaineid ja nad ilmusid viimastel aastatel ning nad on väga populaarsed. Need ühendused on olemas paljudes hotellides, raamatukogudes, õppeasutustes, bussides, lennukites, lennujaamades, kohvikutes, rongides jms sellistes kohtades.
Traadita lokaalne võrk (WLAN) loodi esialgselt sülearvutite tarbeks, aga nüüd on ta väga populaarne ka lauakompuutrite omanike seas, sest väikekontorites ja kodudes ei ole alati praktiline neid võrgujuhtmeid laiali vedada ning mõnikord on see ka füüsiliselt võimatu.
Kõige levinumad traadita võrgud kasutavad ühte IEEE 802.11 (ehk Wi-Fi) standardi variantidest: 802.11b, 802.11g, 802.11a ja 802.11n (uus standard). Momendil on kõige populaarsemateks 802.11g standardile baseeruvad traadita võrgud, mis lubavad andmeid edastada kiirusega 54 megabits sekundis (varasem 802.11b standard lubas edastada andmeid kiirusega 11 megabits sekundis). Uuemaks ja kiiremaks Wi-Fi standardiks saab aga lähitulevikus olema 802.11n.
Suurem osa 802.11g riistvara seadmeid töötavad väga hästi ka vanemates 802.11b võrkudes ja arvatavasti hakkavad ka enamik 802.11n riistvara seadmeid ühilduma nii 802 11g kui ka 802 11b seadmetega.
Märkus: Juhtmeta võrk on sageli aeglasem, kui teised võrgutehnoloogiad ja need ülaltoodud kiirused kehtivad ainult siis kui on ideaalsed tingimused... Peab ka seda teadma, et Sinu võrgus kasutatakse andmete edastamise kiiruseks kõige madalama traadita standardi kiirust. Näiteks kui Sul on 802.11n ruuter ja Sa kasutad 802.11b võrguadaperit, siis trafficu edastamise kiiruseks on see kiirus, mida kasutab Sinu võrguadapter. Seega osta endale ühesuguse Wi-Fi standardiga võrguseadmed, st et neil oleks üks- ja seesama standard (näiteks kõige uuem 802.11n standard).
On olemas ka selline vähem kasutatav Wi-Fi standard nagu 802.11a, mille maksimaalseks kiiruseks on 54 Gbps ja ta ei ühildu 802.11b, 802.11g ja 802.11n riistvara seadmetega.
Traadita võrkudes kasutatakse Internetiga ühendamiseks tavaliselt juurdepääsupunkti ('wireless access point'), mis ongi traadita võrkude tsentraalseks ühendukohaks ja ta töötab nagu kohtvõrgu jaoturgi (hub), st temaga võivad ühenduses olla mitu traadita võrguseadet (nt sülearvutid):
Juurdepääsupunkti võib asendada ka kallima ja parema traadita marsruuteriga ning alumisel pildil ongi ära toodud traadita võrk, kus juurdepääsupunkti asendab traadita marsruuter (wireless router):
Märkus: Mille poolest need traadita juurdepääsupunkt ja traadita ruuter ikkagi erinevad? Need mõlemad võrguseadmed kindlustavad kompuutritele pääsu Internetti, aga siin see sarnasus suures osas ka lõpeb.
Ruuter sarnaneb serverile, sest ta täidab osaliselt serveri funktsioone. Ruuter võtab võrgu erinevatest kohtadest saabunud andmed ja käsud vastu ning suunab need seejärel kindlaksmääratud sihtkohtadesse - ta organiseerib reaalajas kommunikatsiooni. Ruuter võib töötada ka DHCP serverina ja omistada igale kompuutrile dünaamilise IP aadressi iga kord kui nad käivitatakse.
Ta ühendab ka Sinu võrgus asuvad kompuutrid Internetti; ta omab IP aadressi, mida suudavad teised Internetis asuvad kompuutrid näha ja ta annab igale koduvõrgus asuvale kompuutrile, mis on temaga ühenduses, erinevad privaatsed IP aadressid. Sellega tõstetakse Sinu koduvõrgu turvalisust, sest Internetis asuvad kasutajad ei tea, et Sinu urkas on ka teisi kompuutreid - nad näevad ainult ruuterit (nende arvates ühteainsat kompuutrit).
Juurdepääsupunkt (wireless access point - WAP) ei oma kõiki selliseid funktsioone, mis on ruuteril. Tema otseseks ülessandeks on Sinu võrgus asuvatele kompuutritele kindlustada traadita juurdepääs Internetti. Ta on tavaliselt ühenduses ruuteriga ja ta vahetab andmeid võrgus asuvate traadita seadmete (kompuutrid, printer jne) ning traadiga (st kaablitega ühendatud) võrguseadmete vahel. Lühidalt ta lubab luua ühenduse (kommunikatsiooni) traadita seadmte ja traadiga võrgu vahel.
Wireless access point kasutab edastatavate andmete krüptimiseks (krüpteerimiseks) tavaliselt WEP või WAP krüptimist. Tema puhul muutub Internetiühendus aeglasemaks sel ajal kui mitu kompuutrit üritavad korraga Internetti pääseda.
3) Kodune telefoniliin (HomePNA ehk HPNA standard, kus kasutatakse Sinu kodus olemasolevaid telefonijuhtmeid) - Selliste võrkude kiiruseks on umbes 10 megabits sekundis, aga tema HomePNA 3 standard töötab kuni 128 megabits sekundis kiirusega.
HomePNA võrkude jaoks ei ole vaja keskset ühenduspunkti (st jaotureid või lüliteid ehk ruuterit või hub'i) vaid kõik HPNA arvutid (st nende võrguadapterid) ühendatakse seintel asuvate telefonijuhtme pistikutega.
4) Elektriliinid - See tehnoloogia kasutab võrgukommunikatsiooniks Sinu kodus olevaid elektrijuhtmeid ja nende pistikuid... Ka siin ei jaoks ei ole vaja keskset ühenduspunkti (st jaotureid või lüliteid ehk ruuterit või hub'i) vaid kõik arvutid (st nende võrguadapterid) ühendatakse seintel asuvate elektripistikutega.
Miinuseks on siin see et elektrivõrke mõjutavad igasugused häired ja liinimüra.
Hübriidvõrgud:
Neid kodu- ja väikefirma võrke võib luua üsna paljudes kombinatsioonides (st mitmesuguste konfiguratsioonidega) ning selleks võib kasutada väga suures valikus ja erinevaid võrkude jaoks loodud riistvara seadmeid.
Loomulikult on enimkasutatavateks ethernet (juhtmetega) ja wireless (traadita ehk juhtmeta) võrgud ja paljudes kodudes ning väikefirmades on praktiline kasutada üheaegselt mitut tüüpi võrke, õigemini hübriidvõrke, kus erinevad võrgusegmendid on vastavate võrguseadmete (switch, router, residential gateway või wireless access point) abiga omavahel ühendatud. Näiteks sülearvutite ja lauakompuutrite olemasolul võiks korraga kasutada nii Ethernet kui ka traadita võrku - sel juhul võib kasutada ruuterit (router), et neid erinevaid võrke saaks omavahel ühendada.
Alumistel piltidel on mitmest kompuutrist koosnevad tsipa suuremad koduvõrgud, kus kasutatakse nii traadita kui ka traadiga (juhtmetega) võrgusegmente, mis on omavahel ruuterite abil ühendatud üheks kduvõrguks. Aga lihtne koduvõrk võib koosneda ka ainult ühest lauakompuutrist ja sülearvutist (pluss võib olla veel mõni muu võrku ühendatud seade, näiteks printer jne):
Ülemisel pildil kasutatakse kahte ruuterit, kusjuures parempoolne on traadita ruuter ('wireless router'), mis asendab siin juurdepääsupunkti ('wireless access point').
Alumisel pildil saadakse hakkama ka üheainsa ruuteriga, mi on odavam ja märksa mõnusam lahendus:
Ülesse
Internetiühenduse tüübid ehk kuidas me Internetti pääseme:
Internetiühenduse tüübid klassifitseeritakse kahte suuremasse gruppi ja need on:
1) Dialup access (Internetti sissehelistamine)
2) Broadband access (Broadband ühendus - lairibaühendus)
Dialup (Dial-up):
Dialup ühenduse (analoogühenduse) puhul kasutatakse kodust telefoniliini ja modemit ning selline Internetiühenduse tüüp on aeglane (2400 bps kuni 56 Kbps) ning nüüdseks üsna vähe kasutatav. Peale tema aeglase ühendamiskiiruse, esineb tal tihti ka üheduse katkestusi ja ka hinna osas ei oma ta enam suuri eeliseid (võrreldes lairibaühendusega) - ühesõnaga ta on ajast- ja arust...
Broadband access (Broadband ühendus - lairibaühendus):
Broadband ühendus lubab Interneti püsiühendust ja suurte andmehulkade kiiret edasitoimetamist ning teda klassifitseeritakse omakorda järgmistesse peagruppidesse:
- Kaabel TV - kiire Interneti püsiühendus ja seda pakuvad kaabeltelevisooni firmad, meil näiteks STV ja Starman. Sellise Internetiühenduse puhul kasutatakse Sinu kodus olevat kaabelmodemit ja televisioonikaablit (vasksüdamikuga koaksiaalkaablit - 'coaxial cable').
- DSL (Digital Subscriber Line) - seda kiiret Interneti püsiühendust pakutakse lokaalsete telefonikompaniide poolt. Tema puhul kasutatakse nn DSL modemit ja sel juhul ei ole vaja helistada oma ISP'le kuna DSL Internetiühendus on püsiühendus.
DSL ühendusi tuntakse ka järgmiste nimede all: ADSL, ADSL+2, SDSL (Euroopas), VDSL ja kõiki DSL tehnoloogiaid refereeritakse kui xDSL.
Märkus: Osa lairibaruutereid ja modemeid toetavad mõlemat DSL ja kaabliühendust.
ISDN (Integrated services digital network) - ISDN on rahvusvaheline kommunikatsioonistandard, mis sarnaneb DSL internetiühendusele.
- Kiudoptiline kaabel (Fiber Optic cable - valguskaabel) - see on võrgukaabel, mida võib viia väga kauge maa taha ja mis pakub ülikiiret OC3 Internetiühendust. Tema puhul kasutatakse kommunikatsiooniks valgusimpulsse. Tallinas (veel mitte igal pool) pakub sellist ühendust näiteks STV.
- Satelliit internet (Internet over Satellite - IoS) - seda tüüpi internetiühendust võib kasutada seal, kus ei saa kasutada odavamat lahendust. Seda tüüpi internetiühendus on kaableühendusest natuke aeglasem.
- Traadita (juhtmevaba - wireless) - traadita Internet või traadita lairiba on üks uuem ja populaarsust koguv Interenetiühenduse tüüp, kus kaabel- ja telefoniühenduse asemel kasutatakse raadiolaineid. Traadita Internet on püsiühendusega ja teda saab kõikjal kasutada.
- Wi-Fi - Enamik Internetikasutajaid ühendavad end onlaini just Wi-Fi kaudu, sest ta on juhtmevaba, kiire ja väga mugav.
- WiMax - See on üks Wi-Fi versioone, millega võib katta väga laialdase maa-ala, ta on väga kiire traadita internetiühen
- T-1 liinid - Need on üsna populaarsed liisitud internetiühenduuse liinid, mida kasutavad äriettevõtted ja kus kommunikatsioon käib spetsiaalsete telefoniliinide kaudu.
- GPRS (General Packet Radio Service) - siin kasutatakse andmete edastamiseks Globaalsüsteemi, mida kutsutakse ka 2.5 G-ks. GPRS lubab paljudel kasutajatel jagada kommunikatsioonikanalit, mis võimaldab neil olla veebis, saata SMS ja mutlimeedia sõnumeid, reaalajas email'e jne.
< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda
Saada ka enda tuttavale lugemiseks!
